päev 151

majandasin suurema osa päevast popi äpardunud tellimustega.

tahtsin usast oma lemmik sigareid tellida (saaks 2 korda odavamalt), kuid tellimusleht nõuab vastavalt usa aadressile usa telefoni, mida mul pole ega saa ka kuskilt võtta. no täitsa jama...mingi mõttetu telefoni numbri pärast jääb nüüd saamata. kirjutasin neile, ehk suudavad midagi välja nuputada.

kasulikkuse osas oli tänane päev ääretult eba-produktiivne.


proosit

päev 150

sain täna kätte oma mõõga riiuli. maksis ligi 30$ + 16$ saatmine. piltide, kirjelduste ja tagasiside järgi jube hea kvaliteet...ja muidugi disain. see oli esimese asjana minu silmade jaoks. tegin lahti, et vaadelda. on näha, et velvet või mis materjal se punane ongi, on veidi sitasti paigaldatud. pea kõigil on nurgad lahti ning osadel ka keskelt nõgusast kohast. õnneks sai need kerge vaevaga üle siluda ning surusin korralikult vastu. paar tükki olid ka veidi tsentrist välja paigaldatud, kuid eemalt seda näha pole. lihtsalt mina ligemal vaatlusel märkasin. ühel osal oli veel näha, et värv oli peale kantud peale seda, kui üks serv tiba kannatada saanud oli...polnud korralikult kantis. samuti selline asi, mis seinalt vaadates silma ei hakkaks. igaks juhuks siiski kirjutasin klienditeenindusse oma fustratsioonist. juba tuli ka vastus, et kompenseerivad mulle vabandusena riiuli summa, aga saatmist mitte. ausaltöeldes olin ma üllatunud, et nad niigi palju nõus olid kahju tasuma. nisis kokkuvõttes sain tegelikult väga ilusa ja kvaliteetse (vaevumärgatavate vigadega) mõõga riiuli kõigest 16$ eest. nii odavalt ei saaks ei eBay'st ega Amazonist ka kõige odavamat mõõgariiulit...WIN.

kohendasin oma proteesi täna üle pika aja. viimati oli vist kas enne puhkust või suisa enne aastavahetust. laenasin taas Oss'i käest kuuma-fööni ning asusin kallale. kuna eelmine kord kuumutasin ja surusin sissepoole tagant, siis see kord otsustasin ühtluse mõttes seda külgedelt teha. tegin parema külje valmis...päris hea. vahe on selgelt tuntav. kindluse ja võrdsuse mõttes peab aga ka teiselt poolt tegema. sai valmis, proovisin uuesti jalga. raisk, ei mahu. kohendasin sisemist hülssi jalal ning proovisin uuesti...ikka läheb liiga tihkeks. mõtlesin, et proovin keeruga lükata, kuid sellest ei tulnud midagi välja. nojah. sügasin veidike pead ning siis leidsin, et, kui uuesti kuumutan ja tibake välja surun, siis läheb vast paika. mõeldud tehtud. kuna nisama käega seest välja nügimine tundus labasena, torkasin hoopis köndi koos sisemise hülsiga sisse. tõmbasin välja, uuesti sisse ning sedasi mitu korda, kuni hülss rohkem jahtuda jõudis. lasin korralikult maha jahtuda ja proovisin siis. kuradi hästi istub. nüüd on alumised küljed viidud siukse piiri peale, et sealt enam koomale tõmmata ei saa...köndi ots lihtsalt ei mahuks enam läbi. kui tulevikus protsessi korrata, siis kas ülemised küljed, eest või taaskord tagant poolt. igatahes istub hetkel taas jalas nagu valatult.

kurat...üritan kõikjalt leida Sun Tzu Sõjakunsti elektrooniliselt, kuid minu jaoks ainsad ampsatavad on inglise keeles ja needki kergelt lühendatud versioonid. Amazon on neid täis. tasuta on kah, kuid tagasiside näitab, et kohutav ülesehitus on...kirjaniku kommentaarid on nii nõmedalt originaaliga põimunud, et raske eristada. mingid 6 alternatiivi kokku leidsin, homme laen midagi. õnneks annab tasuta näidise, nisis selle pealt otsustan, millist reaalselt tellida. mõni maksab daal, mõni kolm.

käisin amide poes. eestist taheti saada afgaani kirjadega saunalina ja külmiku magnetit. saunalinad on ilma kirjadeta ning magneteid üldse pole. ka avaldati soovi saada musta-valge kirju sall. ta enda oma on rändama läinud. sellised on kerge erinevustega ning ühe võtsin. krabasin juurde ka pitsa maitselisi pringles'eid. edasi põrutasin itaalia poodi. oss rääkis, et neil mingid suhteliselt head sigarid soodsad hetkel. kõhkluse mõttes tervet karpi praegu ei võtnud, ainult ühe, kuid võtsin 5-se karbi tuntud Romeo & Julieta nr3 sigareid. tüki hnd 4$. eestis on üle 10€. vahelduse mõttes oleks ju mõnus sigarit popsutada.

tellisin täna Bandero polükloropreen maski "Terminaator". se on motika, ratta sõiduks kui ka talvisel ajal näiteks lumelauaga sõiduks. materjal sama, millest kalipsod tehtud...et hoiab sooja. oli ka tunduvalt odavamaid pakkumisi, kuid arvustustest lugedes on ühel õmblused sitad, teine ei istu hästi, kolmas "juba" laguneb jne. see bränd tundus üks kvaliteetseim olevat.


proosit

päev 149

täna oli ilm juba veidi parem. öösel 4 kraadi sooja ning päeva jooksul varjus olles nii jahe enam polnudki...20 kraadi. tean küll, et kõlab veidralt, aga kui sa vahepeal oled nädal aega jutti päeval 30 kraadi saanud, sis äkiste kümme kraadi vähem tundub nagu ülekohtune küll.

ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.

otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.

avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.


proosit

päev 148

magasin sügavalt. hommikupoole nägin küll häirivat und. nägin, et läksime miisuga lahku. tuli mingisugune peojärgne rahakulutamise küsimus, mis konsensust ei saavutanud. teema läks nii teravaks, et me lõpuks lihtsalt ignoreerisime teineteist ning otsustasime laiali minna. ärkasin üles...umbes veerand tundi veel äratuseni. otsustasin kiirelt midagi leebemat peale näha, et meelsam tõusta oleks.

asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.


proosit

päev 147

pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.

öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.

tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.

õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.

õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.


proosit

päev 146

kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.

tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.

peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.

peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.

tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.


proosit

päev 145

tundub, et täna läheb mingiks suitsutamiseks, kuna ahjule pandi juba varahommikul tuli alla. ei tea küll, kas nende tähtsate ninade pärast või mis..

heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.


proosit