täna oli ilm juba veidi parem. öösel 4 kraadi sooja ning päeva jooksul varjus olles nii jahe enam polnudki...20 kraadi. tean küll, et kõlab veidralt, aga kui sa vahepeal oled nädal aega jutti päeval 30 kraadi saanud, sis äkiste kümme kraadi vähem tundub nagu ülekohtune küll.
ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.
otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.
avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.
proosit
Tuesday, March 25, 2014
päev 148
magasin sügavalt. hommikupoole nägin küll häirivat und. nägin, et läksime miisuga lahku. tuli mingisugune peojärgne rahakulutamise küsimus, mis konsensust ei saavutanud. teema läks nii teravaks, et me lõpuks lihtsalt ignoreerisime teineteist ning otsustasime laiali minna. ärkasin üles...umbes veerand tundi veel äratuseni. otsustasin kiirelt midagi leebemat peale näha, et meelsam tõusta oleks.
asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.
proosit
asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.
proosit
Monday, March 24, 2014
päev 147
pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.
öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.
tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.
õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.
õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.
proosit
öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.
tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.
õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.
õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.
proosit
Saturday, March 22, 2014
päev 146
kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.
tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.
peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.
peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.
tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.
proosit
tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.
peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.
peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.
tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.
proosit
päev 145
tundub, et täna läheb mingiks suitsutamiseks, kuna ahjule pandi juba varahommikul tuli alla. ei tea küll, kas nende tähtsate ninade pärast või mis..
heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.
proosit
heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.
proosit
Friday, March 21, 2014
päev 144
kohe hommikul tehti asjalikuks. kuna endiselt käib puheruumi tühjendamine, sain endale ülesande - põrand puhtaks teha. kuigi tuleval nädalal kisutakse puhkeruum laiali, tuleb enne seda meile külla keegi tähtis nina. sestap jäeti esialgu ruumi alles ka lauad-toolid-diivanid ja telekas. külmkapp, pliidid, riiulid, pildid ja kõik muu korjati ära.
võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.
üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.
õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.
õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.
arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.
sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.
proosit
võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.
üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.
õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.
õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.
arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.
sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.
proosit
Wednesday, March 19, 2014
päev 143
hommik algas rahulikult. tehti päevaplaane. mina sain oma osa täitma hakata alles peale lõunat, mil viisin teiselt alalt unimogiga 5 alusetäit kola saarlastele ära. enne õhtusööki tõstsime kõikidest tubadest veel lauad-kapid-kummutid välja ja vedasime saarlastele. kuna kuuluvad neile ning toad peavad suht õõnsad olemas, siis nii.
trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.
tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.
kuna paljud on endale siin kellasid tellinud ning mitmed neist minu kaudu, siis ajas ka mul nüüd hamba verele. mulle siiski meeldib endiselt casio ning seda enam G-SHOCK. eelnevad paar päeva tegin uurimustööd ning nüüd otsustasin (miisu nõusolekul, kuna kell kui aksessuaar peab ka naisele meeldima) osta endale G-Aviation seeria käekella. kuna juba varem mainisin, et tahan seieritega (aitab digi-tabloost), siis saigi selline. kahju on, et tal päiksepatakat pole, kuid on siiani hakkama saadud, küll saab ka edasi. termomeeter ja kompass on juba hea küll.
proosit
trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.
tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.
proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
