täna hommikul oli üllatavalt lausa 13 kraadi sooja juba. ka eilne tipp ronis 27 kraadi peale...läheb soojaks. päevad küll osaliselt pilvised, kuid sooja jagub.
närisin hommikul paar õunataskut-kooki, mis eile sööklast kaasa rändasid. tegin veidi trenni ning asusin taas selle hävitamise kallale. sain selle korda. olin ka vormi puhtaks pesnud, nüüd aeg kuivatada.
käisin lõunal. sain taas mac'n'cheese kallal maiustada. tagasijõudes oli kole palav...28kraadi. plaanin siiski veel teisele alale minna ja tsinkidega tegeleda. kui viskan särgi seljast, saan ühtlasi ka päikest.
tegin hilisema õhtusöögi. temperatuur tõusis 29 kraadi peale...no kuidagi isu polnud. alles siis, kui päike kergelt loojuma ning kuumus kaduma hakkas, läksin sööma. räägivad siin jahedamatest ilmadest nädala lõpus, kuid eksitud on juba nii palju, et ma ei plaanigi neid jutte uskuda.
püüdsin oma seebikarbiga kuud pildistada. kuna ta asetseb siin teisiti, oleks lahe teda korralikumalt jäädvustada. nimelt, kui meil eestis kuu kasvab-kahaneb horisontaalselt, siis siin vertikaalselt. kasvavat noorkuud vaata nagu kaussi. hea oleks kaadrisse jätta ka mingi loomulik objekt. muidi öeldakse, et keerasin lihtsalt pilti 90 kraadi. paraku ei tule mu seebikarbil isegi nisama zoom-võtted piisavalt teravad...ei hakka objekti taustaks otsimagi. vaatan...tõmban pildid ka arvutisse ning vahin suuremalt ekraanilt üle.
proosit
Thursday, March 6, 2014
Wednesday, March 5, 2014
päev 129
pusisin suurema osa päevast optika hävitamise kallal. lõhutud sai asi juba kärmelt, kuid piltide arvutisse tirimine võttis kaua (jäädvustasin protsessi). pidin arvutile tervelt 2x restarti tegema, et se lõpuks minu tahtele alluks. nüüd vaja veel akt korralikult teha.
oli plaanis ka teisele alale toimetama minna, kuid ei jõudnudki sinna. ehk on homme parem päev. valmistasin hoolikalt sertifitseerimis-silte ette ja puha...vähemalt on homseks olemas.
peale lõunat pügasin taas hannese juukseid. ta olevat ka puhkuse ajal "viisakusest" juuksuri juures käinud. see ütles: "täiesti normaalselt on vahepeal pügatud. kes sul seal pügas?" ning siis sai hannes mind kiita.
tellisin ka endale suurest ahnusest kindle paperwhite'i ära. jah, ma ei loe nii palju, kui miisu...peaaegu üldse mitte. kuid viimase raamatu lasin tuhinal läbi ning isu tuli veelgi lugeda. minul ei saa neid raamatuid kindlasti nii palju olema, kui miisul, kuid reisil on selline e-luger kindlasti ääretult kasulik vidin.
proosit
oli plaanis ka teisele alale toimetama minna, kuid ei jõudnudki sinna. ehk on homme parem päev. valmistasin hoolikalt sertifitseerimis-silte ette ja puha...vähemalt on homseks olemas.
peale lõunat pügasin taas hannese juukseid. ta olevat ka puhkuse ajal "viisakusest" juuksuri juures käinud. see ütles: "täiesti normaalselt on vahepeal pügatud. kes sul seal pügas?" ning siis sai hannes mind kiita.
tellisin ka endale suurest ahnusest kindle paperwhite'i ära. jah, ma ei loe nii palju, kui miisu...peaaegu üldse mitte. kuid viimase raamatu lasin tuhinal läbi ning isu tuli veelgi lugeda. minul ei saa neid raamatuid kindlasti nii palju olema, kui miisul, kuid reisil on selline e-luger kindlasti ääretult kasulik vidin.
proosit
Tuesday, March 4, 2014
päev 128
nii magus uni oli, et ei raatsinud kohe kuidagi tõusta. jõudsin alale ning meenus, et popi ja särts on nüüd mõneks päevaks ära. nimelt läksid nad täna varahommikul kompaniiga välja. üks viimastest oppidest ning varsti kõik. iseenesest coy mingit erilist lahingut pidama ei läinudki. peamine on julgestada teiste üksuste väljatõmbumist oma baasidest.
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
päev 127
hommiku alustuseks väljastasin kahele politseinikule komplekti relvi. kuna neid ka tarvis kohe testida ja sisse lasta, siis põrutasid koos mõningaga tiiru. ise käisin hoopis teisel alal särtsuga moona konteinereid üleandmiseks ettevalmistamas. mingi aeg saabus popi ja siis hakkasime hoopis kasti-masinat madratsitega kormama.
käisin lõunal ära ning jäin peale seda sauna ees hannese ja doktoriga lobisema. mingi hetke pärast tuli vallatu mote minna hoopis usa alale kohvikusse. nemad võtsid endale mingi shokolaadi ja pipargoogi smootie, mina aga karamelli frappe...päris hea oli. tarbisime jooke ning lobisesime veel. hannes sai seal ka oma tahvliga wifis uudiseid lugeda. luges meile ette arenguid ukraina kriisist. jäi praegu mulje, et putin üritab maailmale ennast näidata ukraina vabastajana. ei tea, kas on lolle palju, kes sellist jama usuvad. ehe tunne on, et putin üritab oma karjääri jooksul veel nõukogude liitu taastada. mnjah...ambitsioonikas mees. lendab ju kurgedega, maadleb karudega...mida veel.
tulime tagasi ning arutasime veel ilusamaid ja parimaid nais- ning meesnäitlejaid kodumaalt ja võõrsilt. mina tunnistasin, et eriti eesti näitlejaid ei tunnegi, kuna etendusi ja filme kodumaalt vaatan vähe ning isegi nendest, mida vaadanud olen, mul eriti nimed meeles pole. eesti meesnäitlejatest oskasin ma parimaks välja tuua tõnu kark'i. naistest ei teadnud ühtegi. aint seda, et heidi purga võiks näitleja olla, kuna ta on ilus ning tal võiks näitlemine hästi välja tulla. välismaiseid oli aga lihtne välja tuua. neid siiski nii palju, et ei hakka siin üles lugemagi.
proosit
käisin lõunal ära ning jäin peale seda sauna ees hannese ja doktoriga lobisema. mingi hetke pärast tuli vallatu mote minna hoopis usa alale kohvikusse. nemad võtsid endale mingi shokolaadi ja pipargoogi smootie, mina aga karamelli frappe...päris hea oli. tarbisime jooke ning lobisesime veel. hannes sai seal ka oma tahvliga wifis uudiseid lugeda. luges meile ette arenguid ukraina kriisist. jäi praegu mulje, et putin üritab maailmale ennast näidata ukraina vabastajana. ei tea, kas on lolle palju, kes sellist jama usuvad. ehe tunne on, et putin üritab oma karjääri jooksul veel nõukogude liitu taastada. mnjah...ambitsioonikas mees. lendab ju kurgedega, maadleb karudega...mida veel.
tulime tagasi ning arutasime veel ilusamaid ja parimaid nais- ning meesnäitlejaid kodumaalt ja võõrsilt. mina tunnistasin, et eriti eesti näitlejaid ei tunnegi, kuna etendusi ja filme kodumaalt vaatan vähe ning isegi nendest, mida vaadanud olen, mul eriti nimed meeles pole. eesti meesnäitlejatest oskasin ma parimaks välja tuua tõnu kark'i. naistest ei teadnud ühtegi. aint seda, et heidi purga võiks näitleja olla, kuna ta on ilus ning tal võiks näitlemine hästi välja tulla. välismaiseid oli aga lihtne välja tuua. neid siiski nii palju, et ei hakka siin üles lugemagi.
proosit
Monday, March 3, 2014
päev 126
magasin täna pikalt. peale ärkamist käisin põiel ning laskusin uuesti voodisse. ei viitsinud kohe tegudele minna ja vaatasin hoopis mugavuses ühe filmi ära. alustasin tegelt juba õhtul, kuid uni sundis pausi panema.
umbes 1130 läksin lõunale ja peale seda alale. üsna rahulik päev täna. suurt asjalikku peale iganädalast raportit ei teinudki. muretseda pole vaja, kuna nädala alguses alustan taas rohke rabelemisega. KV juhataja saabumiseks tegeletakse hetkel räige korrastamisega. ei mõista küll miks. kui juhataja saabub ja näeb, et platsid tühjad ning meestel ei paista midagi teha olevat, leitakse kindlasti mingi lollus, millega tegelema hakkama peame. minu arust peaks alati väike segadus olema, et oleks tööd näha. praegu aga rabeleme nahast välja, et jummala pärast poleks silme ees ühtegi häirivat elementi. paraku pole aga minu teha ega öelda, kui palju korraga vaja teha, vaid kuuletuda...nõme. töö võiks ju jätkuda normaalses rütmis, mitte närviliselt tõmmeldes.
interneedus on endiselt aeglane. lausa nii aeglane, et mina oma arvutist postkaste avada ei saa ning muu netis kolamine samuti mokas. ka telefonid on endiselt maas. kummalisel kombel nii palju siiski netti on, et FB sõnumites suhelda. chat'i jaoks liiga aeglane ja see suletud, kuid nö. kirjavahetus toimib.
peale õhtusööki olin pikalt sauna ees meestega lobisemas. hannes rääkis taas toredaid lugusid ning oli muidu muhe olemine. kontingendi ülem printis mingi posu viimase aja ukraina uudistest kah välja. ju tal sis samuti parem neti ühendus, nisis saime ka ennast toimuvaga kurssi viia. asjaolu, et eesti huvi ilmutab, tekitas mõtte, kas aafrika tripp peaks hoopis ukrainasse minema.
vaatasin õhtul veel särtsu ja popiga filmi - final destination 5. eile vaatasime kolmandat osa, rohkem neil pole. kuigi olin seda filmi varem näinud, avastasin oma üllatuseks, et viienda osa lõpust näitas just esimese osa ajendit. samas kolmandas osas olid esimese osa sündmused siiski ajalugu. peaks kord kõik järjest ära vaatama.
proosit
umbes 1130 läksin lõunale ja peale seda alale. üsna rahulik päev täna. suurt asjalikku peale iganädalast raportit ei teinudki. muretseda pole vaja, kuna nädala alguses alustan taas rohke rabelemisega. KV juhataja saabumiseks tegeletakse hetkel räige korrastamisega. ei mõista küll miks. kui juhataja saabub ja näeb, et platsid tühjad ning meestel ei paista midagi teha olevat, leitakse kindlasti mingi lollus, millega tegelema hakkama peame. minu arust peaks alati väike segadus olema, et oleks tööd näha. praegu aga rabeleme nahast välja, et jummala pärast poleks silme ees ühtegi häirivat elementi. paraku pole aga minu teha ega öelda, kui palju korraga vaja teha, vaid kuuletuda...nõme. töö võiks ju jätkuda normaalses rütmis, mitte närviliselt tõmmeldes.
interneedus on endiselt aeglane. lausa nii aeglane, et mina oma arvutist postkaste avada ei saa ning muu netis kolamine samuti mokas. ka telefonid on endiselt maas. kummalisel kombel nii palju siiski netti on, et FB sõnumites suhelda. chat'i jaoks liiga aeglane ja see suletud, kuid nö. kirjavahetus toimib.
peale õhtusööki olin pikalt sauna ees meestega lobisemas. hannes rääkis taas toredaid lugusid ning oli muidu muhe olemine. kontingendi ülem printis mingi posu viimase aja ukraina uudistest kah välja. ju tal sis samuti parem neti ühendus, nisis saime ka ennast toimuvaga kurssi viia. asjaolu, et eesti huvi ilmutab, tekitas mõtte, kas aafrika tripp peaks hoopis ukrainasse minema.
vaatasin õhtul veel särtsu ja popiga filmi - final destination 5. eile vaatasime kolmandat osa, rohkem neil pole. kuigi olin seda filmi varem näinud, avastasin oma üllatuseks, et viienda osa lõpust näitas just esimese osa ajendit. samas kolmandas osas olid esimese osa sündmused siiski ajalugu. peaks kord kõik järjest ära vaatama.
proosit
päev 125
ei tea, kas toanaaber võttis mu sõnu kuulda või olin lihtsalt eelnevast nii väsinud, aga täna öösel magasin nagu nott. loodan, et mõlemat. sellisel juhul on ka edasine öörahu tagatud.
kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.
internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.
proosit
kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.
internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.
proosit
Saturday, March 1, 2014
päev 124
magasin sitasti. toanaaber lõrises taas nii, et lagi ähvardas alla tulla. ta raibe on nii laisk oma nina-põsekoobaste puhastusega. kui puhkuselt naasin, siis ka lõrises. mõistan, olin ju pikalt eemal ning üksi olles ta kedagi ei häirinud. need mõned ööd kannatasin ära ja peale seda läks tema puhkusele. juhul, kui ta naine sellega harjunud on, siis ei sooritanud protseduure ka kodus. nüüd võiks mees ennast kätte võtta ja rahu huvides sellega siiski tegeleda. püüdsin talle hommikul viisakalt mõista anda...eks paistab, kas täna öö tuleb rahulikum.
öö jooksul saabus Eestist nodi, mida minu vahendusel coy tellis. miski pärast pole aga saatelehte kaasas. ülemus juba ruttas minust ette päringuga. enne ei saa ma miskit edasi anda, kui mul vajalikud dokumendid puudu.
sain täna kassi peale kurjaks. krt ta pidevalt turtsub ning tõbine ja tal halb komme ennast korralikult mitte terveks ravida. nii pea, kui kuidagi enam-vähem kannatab, tormab tööle või mujale kolama. sellega ei arvesta, et sedasi kas nakatab tööl teisi või jääb veel haigemaks. hetke seisuga on ta oma masohhismis haigust vähemalt 2 nädalat venitanud. varsti saab tüüpilise kassi tõve ning kaotab haistmis meele. selle tulemusel ei leia oma liivakasti enam ülesse ning siristab kodus kõik nurgad täis. igatahes esitasin talle ultimaatumi, kas hakkab nüüd ja edaspidi ennast korralikult ravima, et immuunsus tugevneks, või ma jalutan minema...mul koll ees.
proosit
öö jooksul saabus Eestist nodi, mida minu vahendusel coy tellis. miski pärast pole aga saatelehte kaasas. ülemus juba ruttas minust ette päringuga. enne ei saa ma miskit edasi anda, kui mul vajalikud dokumendid puudu.
sain täna kassi peale kurjaks. krt ta pidevalt turtsub ning tõbine ja tal halb komme ennast korralikult mitte terveks ravida. nii pea, kui kuidagi enam-vähem kannatab, tormab tööle või mujale kolama. sellega ei arvesta, et sedasi kas nakatab tööl teisi või jääb veel haigemaks. hetke seisuga on ta oma masohhismis haigust vähemalt 2 nädalat venitanud. varsti saab tüüpilise kassi tõve ning kaotab haistmis meele. selle tulemusel ei leia oma liivakasti enam ülesse ning siristab kodus kõik nurgad täis. igatahes esitasin talle ultimaatumi, kas hakkab nüüd ja edaspidi ennast korralikult ravima, et immuunsus tugevneks, või ma jalutan minema...mul koll ees.
proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
