kadunud armastus

kuskil paari nädala eest hakkasin tasa-ja-targu uuesti laudama. meenutasin, et viimati olin lumelaua peal 6a. tagasi kuutsemäel.

ega varasemad kogemused ni suured polnudki. 7a. tagasi OÜ Bestway talvepäevadel olin esimese päeva slallidega - ebaloomulik;
teisel päeval proovisin lumelauda, kuid sain vaid 3 x mäest alla, kuna röögatu peavalu ja palavik lõi sisse. peavalu oli lausa nii suur, et mõjutas tasakaalu. järgmine päev, kui teised mäele läksid, olin mina punkris ja ravisin ennast peotäie vaigistitega, liitrite viisi teed ning vahva sõber Svejk ;P
tolleks korraks oli minu laudamine tehtud.

järgmisel aastal (ehk sis 6a. tagasi) läksime firmaga uuele ringile (no neil oligi lisaks suvepäevadele ja firma sünnipäevale ja firma jõulupeole lisaks ka talvepäevad...ja oma jaanipäev...ja kõigi tööliste süntarid [oii bljääd, kus selle firmaga sai pidutseda ;D]).

igatahes laenutasin ka tol korral kohe laua ning sisuliselt retsisin kuutsemäge 6h x 2p. lumelaua sõit tuli kohe alguses mu jaoks loomulikult. kuutseka esimese mäe peal veetsin vaid pool h, kui juba teisele (järsemale) ronisin.
minu jaoks kehtisid valdavalt vallatud kurvid. hüpped ni väga ei tõmmanudki, aga *sunniviisilist slaalomit oli põnev sõita. ja kõige ägedam koht selleks oli teise ja kolmanda mäe vaheline short-cut, kus alustades teise mäe tipus-servast jõuad läbi metsa, sõites kuni 5m-se laiusega üli järsk-käänulisel teel meeletu hooga, kolmanda mäe keskelt välja. esimese hooga võttis se sõit südame sedasi puperdama, et jõudes kolmandale mäele pidin korraks peatuma ja hingamist taastama. arvestades, missuguse hooga neid järske kurve võtma pidi, oli pidevalt siuke "surfar laineharja sees" sõitja tunne...et suuremate kallutamistega libistad õrnalt lund (surfar laineharja sees vett).
igatahes siga-äge oli. adrenaliini lisas ka faktor, et suurema vääratuse puhul oleks kurvist välja lennates kuhugi puude vahele sõlme ennast keeranud.

*sunniviisiline slaalom - sik-sak sõit tingitud vastutulevatest takistustest või käänuline kitsastee.

teisel korral, jõudes kolmandale mäele, enam pausi ei teinud. kuna jõudmine kolmandale (kõige järsemale) mäele toimus vahetu tõusu läbi, sai ikka täie pasaga hüppesse ja edasi mäest alla käidud. palju muidugi ei saand...käisin suht kohe perseli. se kolmas mägi oli pideva libisemise ja kraapimise tulemusena siukseks jäiseks liustikuks sõidetud, mis perselikäies lõppes tavaliselt pärasoole maitsega kurgus.
edasiselt oligi nii, et sellest viimasest mäest laskumisel jõudsin vaid pooltel kordadel kukkumata alla...no nii kuradi libe noh.


Peatükk II

lumelaua sõiduks on spetsiaalne jalg. proteesimeistrid ütlesid kül, et sisuliselt peaksin lauda sõita saama ka jalgratta-jalaga. et põlve vetrumist annab ka sellega pervektselt korraldada, kuid jalal puudub üleüldine amortisatsioon. nisis, kui on pikas plaanis siiski hakata raskemaid konarlusi ja hüpekaid ületama, on parem spetsiaalselt selleks (ja ka muudeks tegevusteks) ettenähtud jalg.
ma täitsa mõistan. mai plaanigi jääda "liuglema" ülimalt sujuvale laugele kallakule - se on algajatele tasakaalu kättesaamiseks. aga andke andeks...minu tasakaal on hetkel puhtalt proteesi regulatsioonis kinni, mitte minus.

esialgset juhendit vaadates märkasin kül, et proteesimeister pole päris täpselt õpetuse järgi seda spordiproteesi komplekteerinud. egas midagi, enda võtmekomplekt välja ja nokitsema...ega se esimene kord pole, kui ise oma jalgu reguleerin.
reguleerimise järel märkasin kahte asja:
kuna sain selle proteesi kätte juba 2011 kevad, sis on se hülss ikka kuradima suureks jäänud;
tunnetus oli kahtlaselt palju täistalla (võimalik, et lausa kanna peal).
olin vooliku käest ta vana laua ja saapad laenanud ning tõttasin lauluväljakule katsetama. leidsin, et sealne kallak võiks taas-harjutamiseks kõige parem olla.
ja oligi liiga kanna peal...laud vedas vägisi vasakule. vat et lausa nii palju, et tahtis kogu aeg paremat otsa ette keerata, aga mina juhuslikult sõidan vasak ots ees.
esialgu kruttisin oma jala varvast rohkem otseks. varem oli ta suunatud vasakule viltu ning arvasin, et ehk aitab otsesem asend paremini lauda sirgena hoida ja vajadusel paremale keerata - tutkit. ka uus katsetus vedas kiiva.
järgmiseks reguleerisin vasaku jala klambrit tibake sirgemaks, kuid väikse nurga siiski jätsin - mäepeal ikka vähe. tunda on, et kõik reguleerimised nagu tibake aitavad, aga vähe.
siis reguleerisin oma jala raskust rohkem varba peale ja see aitas. see parandas sujuvamat sõitu märgatavalt. tänu sirgjoonelisemale sõidule oli mul lõpuks võimalus ka parema jalaga tüürima hakata. enne ei tekkinud seda võimalustki, aga nüüd juba midagi tuli.
ühe korra ma kodus jalga veel reguleerisin rohkem vetruma ning otsustasin, et hea tasakaalu puhul proovin tuleval korral väikest hüpet, aga jõudsin liiga hilja kohale ning suured prosed olid juba välja lülitatud. alles olid veel tänavalaternad, kuid nende vähese valgusega hüppele minna ei julenud. selle asemel otsustasin paremas servas puude vahel seigelda. tuli üsna mõnus tunne meelde.
lõpptulemusena oli mu proteesi sätestus kaugel meistrite omast ja veelgi kaugemal juhendist. peaks mingi sertifikaadi tegema, kuna mulle tundub, et ma olen nagu isehakanud proteesimeister juba :P


Grand Finale

võiks öelda, et nüüd peale viimast katset jäin oma 2 nädala jooksul tehtud pingutustega rahule. katsetamas jõudsin käia kuskil ligi 10 korda (ei hakanud igat korda kirjeldama). ajaga läks kah täpselt - voolikul oli komplekti tagasi vaja ning mina läksin jala *opile.
hakkasin vaikselt ka kasutatud komplekte uurima. reaalselt pole ju tutikaid vaja. tõenäoliselt piisab mulle komplektist, mis tegusamale harrastajale või suisa proffile enam ei sobi. mõningaid kuulutusi olen juba vaadanud...osadelt müüjatel ootan vastuseid. iseenesest otsin lauda pikkusega 160 +/- 3cm, saapaid suuruses 44 ning klambreid suuruses L.
nüüd tuleb vaid loota, et jalg kiirelt paraneb ning talve piisavalt jaguks.


proosit ;D


jala operatsioonist räägin järgmine post.

PS: praegu meenus siuke eriti ülbe endaga jube rahulolev uhkustunne, kui ma käisin lumelauaga sõitmas puude vahel omades jala asemel proteesi ning üle poolte teistest laudajates olid sellised tagasihoidlikumad liuglejad ja pidur-sõitjad (noh need, kes laud risti ennast vaikselt pidurdades mäest alla lasevad) . kurat, kus ma olen tubli.
[kes ikka kiidab, kui ise ennast ei kiida]
egotrip missugune ;P

PPS: suured tänuavaldused ka Miisule, kes viitsis mind pidevalt mäevahet vedada. ostis endale lõpuks isegi korralikud soojad talvepüksid, millega linoleumil mäest alla lustida. ennemalt lasi kilekotiga, kuna polnud targemat. sis leidsin talle linoleumi - sellega sai siukse hoo, et oleks äärepealt ennast puudesse katki sõitnud. nisis down-grade'is ennas kilekoti peale tagasi. ja loomulikult pole kunagi poeskäies meeles endale mingisugune perselaud osta. kui nüüd veel mäele peaks mahti olema, sis kindlasti ostame kah.

Kuidagi on tunne, et nyyd, mil olen vindine, automaatselt ei hinnata minu arvamust. Naeratarakse, muiged...kuid ei taheta tõsiselt võtta.
Ma tean, et nad teevad nalja, kuid masendav on, et nad minu nalja ei mõista.
Kurb, kuid nii se on. Tekib taas tunne, et läheks kuhugi linnapeale möllama...et närvi puhata vm.
Hetkel pole proual ja kylalistel aimugi, et põgeneda tahaksin, kuid ei hakka vast sundima kah...kui, sis vaikselt ja tasakesi..

mentool-leotis

alustan kohe offtopic'uga öeldes, et detsember sai kenasti üleelatud - pulmaaastapäeva kink sai muretsetud ilma, et proua, sellest midagi teada oleks saanud;
jõulud möödusid sujuvalt;
aastavahetus oli rahulik ja õrn.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------

aga peamiselt - möödund nädala alguses hakkasin kasutama teist "Wash & Go'd". enne oli miski nisuga, kuid nüüd avastasin, et täitsa eraldi meestele on olemas. tahtsin kül eelmise lõpuni kasutada, kuid proua märkis ära, et viimane ei nõustu enam mu peanahaga. nisis asusin kohe uue kallale.

pead pestes avastasin, et kuidagi häirivalt tuttav lõhn on shampoonil. hiljem ka proua nuusutas shampooni eraldi (juustest oli juba lõhn läinud), kuid ei tuvastanud miskit iseäralikku.
ei tulnud ka eelmine kord selgust, kuid täna jagasin matsu lahti, kus seda lõhna varem haistnud olen - mentooliga sigaretid. suitsetamispäevil ikka juhtusin aeg-ajalt tegema, kui häda käes. ma nimelt ei sallinud mentooli sigarette sugugi.
igatahes kontrollisin shampoonipudelit ning lõpuks leidsin MENTHOL kirja siiski üles. nüd kujutan silme ees ette, kuidas nikotiini ja tubakavaba kuid mentooliga sigarettide leotusveega pead pesen :PPP
pesu ajal tõmbas näosolev vaht silme ümbert igatahes jahedaks kül (täpselt nagu on tavaliselt mentool-suitsu tõmmates kurgul tunda) ja "lõhn" oli tugev...igatahes jube sürr se meeste shampoon.


proosit

PS: seoses uue köögi laua ja toolidega panin vanad müüki, nisis väike promo ka siia
Köögi-baarilaud koos 2 pukk-tooliga 
omadele jopedele võin vajadusel hinnas mööndusi teha ;)

Hädas iPadiga

Aasta on lõppenud edukalt - sain töökohast "Aasta Tegija" preemia, mis on väga äge. Preemia asiseks väljenduseks oli iPad2. See tundus ka väga äge. Aga kui ma seda veidi näppisin, siis sain aru, et minus pole mäkipedet.

Lisaks meenus, et see iPad on ju hirmus popp ja kallis asi, ja minus tekkis lootus, et selle mahamüümise korral saaks ehk midagi kasulikku osta. Nagu näiteks voodi või köögilaua.

Diskussioonis härra abikaasaga selgus, et kasulikum oleks osta köögilaud. Hinnauuring näitas, et laua ja toolid peaks päädi eest saama küll.

Aga nüüd on see müügiprotsess mul närvid krussi ajanud ja viinud veendumuseni, et a) Eesti Apple'i-foorum on idioote täis ja b) mäkipedede üldises arukuses saab kahelda.

Võeh.

Loodan siiski, et saan selle risu müüdud. Ja jumala eest, rohkem ma Apple'i-fännidega tegemist ei tee.

Nii. Sain end välja elada. Hakkas parem. Over and out.

teeme ise vinnutatud liha

kordasin oma vinnutatud liha valmistamist. seekord oli success. u. poolest kilost veise (prae)lihast sai kuskil 210gr vinnutatud liha.
tegin eelnev päev valmis marinaadi erinevatest meelepärastest vürtsidest mõõduka soolaga ning lisasin ligi cm-paksused lihaviilud koos marinaadiga karpi. täna lõunal kookisin välja ning panin ahju restile valmima temperatuuriga 85 kraadi C. 4h järel oligi valmis. muidugi käisin aeg-ajalt kontrollimas. väiksemad (ja kogemata õhemad) tükid olid valmis juba 2,5h järel, kuid suurematele andsin veel kuuma, kuigi maitse ja olemuse poolest olid ka juba siis suht valmis.

igatahes lahe...muidu poes pakk beef jerky't 50gr 2,40€, mul 210gr 4€ + 4h elekter, mis esimesel korral arvutades eriti palju juurde ei anna. et tubli 2 korda odavam, kui poes. liha oli mul 8€/kg. kui osta soodsamat, on ka lõpptulemus soodsam...aga kas sama kvaliteetne..?!

homme panen uue portsu marinaadi ;)


proosit

orjusest vabaks

sain suitsetamisest lahti. varasemad lugejad juba teavad, et olen ka varem üritanud (kül nisama motiveerida, kül nätsu, nõelravi kõrvas jne.), kuid seekord sain siiski adekvaatset abi. nimelt avastasin enda jaoks sellise ravimi, nagu Champix. pikk jutt on vastava lingi all, aga lühidalt on see nikotiinivaba ravim, mis blokeerib ajus mõnuretseptorid, mis omakorda tänu nikotiinile endorfiine valmistavad. ravimit tarvitades muutub suits 2 nädala jooksul niivõrd vastikuks, et enam lissalt ei taha. paraku on aga tungivalt soovitav peale suitsetamisest loobumist teha ka järelravikuur, mis kestab 8-12 nädalat ning annab lisa-matsu rahakotile.

nimelt on 2-nädalane "stardipaket" 40€ ning ülejäänud 2-nädalased portsud 45€ (kuna järelravi on kangemate kogustega).
mul õnneks joppas ravimiga viimasel britis viibimisel taastusravis...sain tasuta. ning olen suitsuvaba kuskil 2 nädalat...WIN.

proosit ;D

kolmas nädal

nädala sisu oli taas rutiinne.
L käisime aga Madame Tussauds vahakujude muuseumis. oli igast peletisi. kummaline oli see, et osad olid väga ehedad...no et kuskil 5m eemalt vaadates paistiski nagu inimene, osad siuksed, et näkkuvaadates kohe võlts tunne. hollivuudi kuulsuste seas oli selliseid kuskil 25%, muusikute seas ligi pooled ning sportlaste seas ligi kõik. ei kujuta ette, kas asi selles, et tehtud eri aegadel eri meetoditega/tehnikaga või on asi inimese enda fotogeenilisuses.

ühel tasemel oli ka midagi londoni vangikongi taolist - kunstlaibad, -vangid ning aegajalt hüppasid nurkade tagant välja näitlejad, kes sis boogi-boogi tegid.

sis oli ka londoni viimase 400 aasta lühiajalugu. se oli siuke sõit, kus ridamisi on hunnik lühendatud londoni taksosid. sisse istuti paarides ning sõit algas. need vahakujud olid siiski liikuvad. lühidalt oli se midagi sellist nagu Kiek in de Kok'is "vaade tulevikku" sõit Tallinna vanalinnas.

selle järel viidi meid kinosaali, kus oli 4D multikas. Tegelasteks olid tüüpilised usa kangelased, kes pahadele säru tegid, aga krt, kusse tool peksis mind, sülitas vett näkku ning silme ees käis siuke madistamine...arvasin ennast pimedaks jäävat - ainult pilguta silmi, kuna igast jama lendas ekraani suunast...vägev.

ossin vennale ühe suveniiri kah, mis just talle eriti meeldima peaks.

enne tagasisõitu kinnitasime Pizza Hot'is keha. kogemata võtsime kõik nii suured pitsad, et pidime pool igast sisse pakkima ja kaasa võtma. pitsa kõrvale kummutasin ka 4 õlut, mis oli hea...mmmm.
ja hommikusöögiks taas pitsa...juust ääre sees...mmmm


proosit