Tuesday, March 18, 2014

päev 142

täna oli päike juba konstantne...muus osas oli hommiku pool sama mis eile. peale lõunat taas teisele alale. seekord punnitasin 3,5h välja. homme püüan ühel masinistil kratist kinni võtta ning koostöös konteineritega alused saarlastele ära viia.

kuigi teen endiselt trenni, olin oma alale tagasijõudes üsna väsinud...peamiselt selg. need sundasendid on ikka nuhtlus. vähemalt ei tohiks homme enam ühtegi sundasendit tulla.

käisin hilisel õhtusöögil. nüüd olen soss. uurin siin veel tibake Casio G-shock'i kellasid ja siis aitab. nimelt ajas kolleegide kellade tellimine hamba verele. püüan siiski jääda casio'le truuks...isegi G-shock'ile. valmistavad juba kvaliteetsete päikese patareidega kellasid. peale korralikku laadimist väntavad 5-8 kuud. on integreeritud digi-kompassiga, termomeetriga, eelneva komboga jne erinevate lisadega kellad. võtab silme eest kirjuks. ühe ulmelise sõduri kella leidsin kah, kuid ta digi-displeiga. mulle aga viimasel ajal sümpatiseerivad seieritega. leida kombo, kus oleks kõik meeldiv ja päikese patareiga, on aga suht võimatu, kuna neil raisk pole konkreetselt sellist. kas loobun päiksepatareidest või loobun seieritest.


proosit

päev 141

üle mitme päeva taas on hommikul päikest näha. viimased päevad on ju nii vihmased olnud, et taevas peamiselt pilves. põhja pool veel mingi pilvisus püsib, kuid pea kohal ja mujalt on selge. kui nüüd nimodi püsib kah, siis saab ehk täna teise ala peal viimased konteinerid ka ära värvida ning kogu kupatuse lõpuks ära anda.

kurat võtaks, just jõudsin ilma kiita, kui nüüd taas taevas pilve tõmbas. veel on lootus, et liigub üle, kuid tõenäosus on väike.

peale lõunat tuli päike uuesti välja ja jäi püsima. läksingi teisele alale. mürasin seal värvi ja konteineritega paar tundi ning tulin siis väsinult tagasi. se järjepidev jalul tatsamine ja asjade tõstmine on nii seljale kui jalale üsna väsitavad.

tegin õhtul hiljem sauna. oli juba esimestest kuumaks köetud, nisis kasisin ennast vaid puhtaks, võtsin leilivett juurde ning asusin lavale. oli täiesti üksi ning sain laiutada. viskasin lavale kõhuli ning kuivasin esialgu dushist. võtsin sedasi üsna pika sauna ette. jõudsin terve liitri vett ära tarbida. kui olin kuiv, hakkasin leili loopima. sauna termo näitas küll 120, kuid vaevalt ta tõtt näitab...kuigi täheldasin, et tavapärasest on saun kuumem küll. viskasin ikkagi leili...päris hea. lasin vahepeal terve kulbitäie ning ootasin, kuni leil lahtub. alles siis viskasin järgmise. kui sedasi kuskil 10min juba vedelenud olin, otsustasin lõpu käredama teha. ajasin ennast istukile ning viskasin leili nii pea, kui keris oli kuivaks saanud. seejuures oli leil ise veel õhus. ajasin selja korralikult kõrvetama ja ronisin alles siis välja. pesin kohe värske higi maha ja ronisin välja sauna ette jahtuma ning vett limpsima. ma vist siin olles polegi ennast saunas veel nii kuumaks ajanud...jahtusin päris pikalt.

vedasin end lõpuks magalasse. olin läbi nagu supinahk. vaatasin veel ühe filmi ning keerasin magama ära.


proosit

Sunday, March 16, 2014

päev 140

pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.

lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.

enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.

nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.


proosit

päev 139

ilm on endiselt vihmane, jahe ja niiske. hakkasime täna vaikselt puhkeruumi kokku panema. jõudsin raamatud juba ära panna, kui öeldi STOP...järgmine nädal tuleb mingi usa kindral külla ning tema vastuvõtuks miskit peab olema. panime mõned raamatud riiulisse tagasi, et normaalne välja näeks. puhkeruumi kokku panek on pidevalt edasi-tagasi lükatud teema. eestis oodatakse seda koju, meie näeme vaid kolu, mis võiks vabalt siia jääda. kord juba antakse luba maha võtta ning siis on hea meel, et veel ei jõudnud, kuna avastati, et taas mingi delegatsioon tulemas ning sellel pesa vaja. ajab siibrisse juba.

ülejäänud päeva sai nisama molutada...ilm oli ju kah sitavõitu.


proosit

Saturday, March 15, 2014

päev 138

miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.

on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.

tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
  1. alus-sai
  2. viilutatud salami vorsti
  3. ketšup
  4. riivjuust
  5. kotlet
  6. paar singi viilu
  7. majonees (tartar)
  8. krevetid
  9. veel veidi riivjuustu
  10. pealis-sai
oleksin tahtnud tegelikult ka tomativiilu või kaks veel sisse toppida, kuid nende pakkumine täna puudus. aga kuradi hea sai. iseenesest ehitan ma alati endale ise korraliku burgeri kokku, kuid varem pole krevette kasutanud.

päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.

õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.

läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.


proosit

PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.

Thursday, March 13, 2014

päev 137

täna ööseks oli meil miisuga kompromiss, ta kolis toa tagumisse alumisele narile. sedasi ei puhu ta pihta miski ning mul on piisavalt soe. avastasin üldse, et see on esimene kord, kus minul on jahe ning miisul mitte. ainus loogiline vaste on see, et mina olen kohaliku kuuma päevaga juba nii harjunud, et ihkan ka ööseks soojemat keskkonda.

päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.

veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).

kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.

saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.

nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.


proosit

päev 136

viimane öö jätsime siis kütte sisse. kuskil 0130 äratas miisu mind üless, et ta ei saa ikkagi magada. puhur lasi küll sooja õhku jalgadele, kuid liikus siiski piisavalt talle näkku, et segada. hea küll...sulgesin akna ja puhuri. vähemalt oli nii palju soe, et oli hommikuni normaalne magada.

päeval oli miisu juba mures, kas ikka saab piisavalt huvitavate inimestega head intekat teha, kuid peale kompanii ülemat oli juba leebem...sai hea materjali.

mina tõin endale uue voodi. tegelt samasuguse, mis ka telkimisalal varem oli. selle voodiga kolisin nüüd popi ja särtsu tuppa. hetkel veel reaalselt voodit korralikult püsti pole pandud, kuid mõne päeva pärast hakatakse kõiki tubasid suuremast kolast (kapid, lauad jne) tühjaks tõstma ning siis on korralikult ruumi ka voodi paigutuseks...aitab sellest õlgade laiusest narist küll.

kuna miisu homme öösel kodu poole liikuma hakkab ning mul õnnestus sõdurikohver koos sisuga talle kaasa anda, toppisin selle igast kraami täis. esimese hooga läks kaal 5kg üle, kuigi ruumi veel oli. nüüd oli vaja kõvasti ringi mõelda - võtta raskust maha ning täita kergema kraamiga, et miskit ei loksuks.


proosit