päev 16

krt, kuigi on isiklikud paberid kõik korda aetud, tuleb ikka ja veel teiste üksuste käes oleva vara kohta igast "täpsustusi". viskab siibrisse juba. kaua krt ma pean siin asju korrigeerima. paneb taas mõtlema, et missi lõpus asju kokku kogudes läheb mingi ilge kebeniit lahti...perse.

paar kullat toodi jälle. hel olid sellised vead, milles oli vist juba pikemalt mööda vaadatud...no ei teki sellised asjad kohe peale ühte laskmist. olen vist neile tohlakatele korduvalt rääkinud, kui juba esmane väike viga tekib, tuleb kohe sellega tegeleda, et see samune ei suureneks ja hullemal juhul uusi vigu ei tekitaks. aga räägi nagu seinale.

õhtul majutusse naastes hakkas süda läikima. kahtlustan õhtusööki, kuna kõhus oli siuke puhitustunne, nagu oleks äsja söönud. pea küll ringi ei käinud, kuid lõõmas ja higistas küll. pulssi kontrollides tundus see 120 löögi peale minutis olevat. isegi sittuda ei õnnestunud, kuigi see iga hommikune ja õhtune rutiin. ohutuse mõttes otsustasin dushi edasi lükata ja tegin vaid hädavajaliku hügieeni. kellel seda tarvis, kui dushi all pikali vaaruma peaksin. enne magama jäämist oli vähemalt pulss juba normis.


proosit

päev 15

uus nädal alanud. juba ootab ming üks kulla ja tulemas veel 2-e detailid. kiire...


proosit

päev 14

peaks olema rahulik päev, aga võta näpust. juba hommikul, mis pühapäeviti nii vara üldiselt ei hakka, oli juba perse vahus. küll ühel ühte ja teisel teist tarvis, jookse selle ja teise vahel, aeg-ajalt kiikab keegi midagi kolmandat...no üldse rahu ei saa. positiivne vähemalt, et päev liikus kiirelt.

snaiper tuli tagasi ja kurtis, et relv ikka tõrgub. viga siiski polnud enam selles, mille parandasin, vaid seekord luku ja lööknõela vahelises koostöös. võtsin taas juppideks. tõesti...üks teine vedru päästemehhanismis näis väsinud olevat ning luku tööd segavat. kuna asendus puudub, ergutasin seda vedru. nühkisin veidi puhtamaks kah, kiire pilk ka lööknõelale ning kokku. edasiselt töötas kenasti. katsetasin oma paarkümmend korda kuivalt läbi ning tõrget ei paistnud olevat. kui ta nüüd endiselt sama veaga tagasi tuleb, on minu mõistus vist otsas (loodan parimat).

õhtul kolisin seekord varem pessa tagasi. sain varakult dushi all käidud ning voodisse lebosse. jõudsin tervelt 2 filmi enne uinumist vaadata. põie pausi vältel lobisesin veel saarlastega eestlaste suisest sauna harjumusest kõrbes - ega neile se eriti pähe ei mahu, miks keegi peaks keset kõrvetavat kuumust veel kuumemasse sauna ronima...segased eestlased, onju. siiski on üksikuid saarlasi ja amisid, kes meie saunas katsetel käinud on ning kõik on ülimalt postiivse elamuse osaliseks saanud. huviliste arv oli mingi vahe kasvanud sedavõrd, et tuli hakata karmimalt piirama külastust.


proosit

Päev 13

iga L on koristuspäev. nüüd, kus mul asjad üle võetud, pidin lisaks ühiskasutatavale ka oma konteineri ise läikima lööma. tegelt miskit suurt polegi. kuna me ka nädala sees pühime aeg-ajalt riiulitelt tolmu, siis praegu oligi kerge tõmme üle, põrand putsu lutsutajaga kah ning valma. lühidalt öeldes küürin ma oma peas siis, kui vajadus on.

lõunaks sai üle tüki aja taas burgeri valida...olin lausa 2 korda järjekorras. nõme on, et juustu peale ei panda või siis isegi valkut pole kõrvalt võtta. vähemalt sain külmletist paar singi viilu juurde vehkida. nüüd magu täis ja hea olla. ülejäänd päeva peaks suht rahulik olema.

proosit

päev 12

nonii, hakkan ise relvale varuosa valmistama. imepisike jubin, kuid toimimiseks oluline. valmistan, kuna varu puudub, muidu oleks 5min'ga korras olnud. ja siuke asi, mis tavaliselt ei purune kunagi. nüüd aga prääks.

õhtul käis mingi tohutu jurrakas läbi. konteiner värises, lamp ähvardas laest alla tulla. läksime välja vaatama, ei pasta midagi. häiret kah ei antud...hämming. kaugemale jalutades paistis konteinerite tagant vaid meeletu tolmupilv. kes väljas olid, rääkisid, et oli tugev valgus ning siis alles 5sek hiljem tuli jumakas järgi nii, et lõi telkidelt ja konteineritelt tolmu üles. hiljem selgus, et see oli planeeritud õhkimine, mis paraku oli tõrgete tõttu hilinenud u.4h. muidu antakse kogu aeg teada, et "5min'i pärast toimub kontrollitud plahvatus", kuid oli tõrge ning lambad unustasid hiljem teavitada.

proosit

päev 11

magasin täna sitasti. ärkasin u.1,5h peale uinumist. vahetult enne vähkresin palavuse ja rahutuse käes. kui ise olin ärganud, ärkas ka mu põis. millegi pärast oli põis minust tunduvalt ergsam, nisis olin sunnitud ääretult kiireid liigutusi keset kott-pimedat telki tegema, et vetsu jõuda. iseenesest pole ju tavalisele inimesele pükste, särgi ja saabaste jalga tirimine ka pimeduses mingi väljakutse, mul aga eelnevalt proteesi jalgatirimine keset pimedust on tiba keeruline seda otseks sihtida, kui ei näe. nii ma siis komberdasingi, nagu tsirkuse väärakas 1 jalg kõvasti väljapoole suunatud (umbes nagu Charlie Chaplin) kultuurimajja. tra, kui keeruline on sedasi kõndida. hea, et kell oli kuskil 0130 ja ühtegi öist suitsetajat väljas polnud...oleks mõnusa kõhutäie nalja saanud.

põie tühjendamine võttis üle minuti...no nii pikalt, et hakkas lausa igav juba. korrigeerisin enne tagasi kõmpimist jala asetust ning uuesti konkule. uus uinumine tuli aeglaselt. praegu ärkvel, kuid tahaks veel tukkuda.

päeval pakkisime tublisti kompanii vara koju saatmiseks. saarlased tulid ja pakkisid kõik pakid lahti, et sisu üle veenduda. vaatasin kah, mis coy poisid koju saadavad - igast noad ja kirved. no mida fakki. 95% neist oleks saanud ka eestist osta. kõik olid sellises mõõdus, mis ilusti lubatud ning minu teada polnud siit ostes ka teab mis palju odavamad võrreldes kodu hindadega. fiskarsi mini-kirves. ma pidin saarlaste ees häbi pärast peaaegu maa alla vajuma. krt oleks siis mingisugune kohaliku kultuuriga seotud meene mõõk/kirves/nuga, aga ei...kõige lihtsamad ja labasemad. mul pole midagi rohkem lisada...

sain oma puhkuse paika panna. tulen enne coy'd (kõva häälega avalikult hetkel ei teata).
nüüd snaiprit parandama.


proosit

Afg -Päev 10

ei mingeid erilisi mõtteid ega käike.



oeh...proosit