alustasin vaikselt varanduse loendamisega. kolleegi arvates saime umbes 25% loetud. aga nüüd on tulemas lisaks põhivarale ka igast muud pisemat kola kohe kamaluga, nisis loendada veel jõuab.
andsin intervjuu. nimelt tegi filmimeeskond, kes mälestusmärgi mahavõtmist filmis hommikul, ka minust klipi. ega tegelikult mingit suurt uudist ma intekaga ei edastanudki, kui et lissalt värske ülevaade, kuidas praegu tunne on ja edasised plaanid. teised küsimused olid sellised korduvad tüüpküsimused.
õhtul vaatasime veel paar filmi kohalikust data-kogumikust ja tudule oligi.
proosit
Wednesday, October 30, 2013
Monday, October 28, 2013
Afganistaan - Päev 1
Eestist hakkasime liikuma tegelikult juba paar päeva varem. Peale britis ööbimist asusime lõpu suunda. Kuna tankimispaus Küprosel venis oodatust pikemaks, saabusime afgaani alles öösel. Kiire briifing ja majutus ning hommikune kuumus võis alata.
Esimene ehmatus oli õnneks väiksem kui ootasin. Suur konteinerite rida veidi hirmutav oli, kuid jõudes oma alale saabus kerglane rahu.
Kohapeal on nii palju muutunud, et eksisin telki otsides 2 korda. Hirmus palav on. Ma ei julge praegu isegi kraadiklaasi vaadata. Öösel siiski oli veidi külm. Kaalusin endale lisada ka magamiskoti, kuid ei raatsinud teki alt väljuda. See annab aimu, kui külmaks veel minna võib, kui praegu alles oktoobri lõpp on.
Täna aklimatiseerume, aga homme oleme juba asjalikud - ropult varandust vaja üle vaadata.
proosit
Esimene ehmatus oli õnneks väiksem kui ootasin. Suur konteinerite rida veidi hirmutav oli, kuid jõudes oma alale saabus kerglane rahu.
Kohapeal on nii palju muutunud, et eksisin telki otsides 2 korda. Hirmus palav on. Ma ei julge praegu isegi kraadiklaasi vaadata. Öösel siiski oli veidi külm. Kaalusin endale lisada ka magamiskoti, kuid ei raatsinud teki alt väljuda. See annab aimu, kui külmaks veel minna võib, kui praegu alles oktoobri lõpp on.
Täna aklimatiseerume, aga homme oleme juba asjalikud - ropult varandust vaja üle vaadata.
proosit
Thursday, January 10, 2013
tagasiside sigariõhtule
nonii, käisin siis kolme sõbraga Chicagos ära. kohapeal proovisin sigareid Davidoff no.2 ja Cuesta Rey Centenario Aristocrat. esimene oli kuuba ja teine dominikaani vabariigi oma.
sigareid pahvides ja jack daniel'sit nautides oli kuttidega täitsa muhe ja lõbus lobisemine. paraku oli neist siiski 1 oma elemendist väljas ning tõenäoliselt meiega enam vastavas atmosfäris ei ühine ja teine jäi peale loetud tunde nii vindiseks, et oli sunnitud koju minema.
kella aeg oligi tegelt selline, kuhu ka ise esialgu sihtisin. kuna aga viimase sõbraga polnud ma väga pikalt sedasi muhedalt suhelnud, otsustasime õhtut edasi veeta. et olukorda värskendada, läksime veel teise sigari baari nimega La Casa del Habano . seal müüdi ainult kuuba sigareid. eelnevas kohas müüdi kül sigareid mitmetest kohtadest, kuid üldine valik oli mitmeid kordi väiksem Habano laundžist. lasin ka see kord teenindajal pakkuda endale mahedama ja mitte liiga kuiva maitsega sigarit - Trinidad Robusto Extra. oli väga meeldiva maitsega. kui Davidoff oli väga pehme ning Cuesta Rey juba arusaadavald kargem, siis Trinidad oli midagi vahepealset.
koht ise oli kena ja hubane. kuigi pisike, oli sääl selline väga rahulik ja vaikne miljöö. Chicagos oli taaskord vastupidi. esialgsel saamumisel oli küll vaikne, kuid, mida tunnike edasi, seda rohkem rahvast ja lärmi. tõsi küll, hiljem lärm vaibus, kuid ise tahtsime stsenaariumi muuta.
kui nüüd endal õhtut perfektseks teha ja teada, et ka endal tuleb sõpru rohkem kohale (5-10), siis teeks oma valiku järgmiselt - sigar Habano'st ning edasi Chicagosse chillima.
igatahes oli lahe kogemus ja ootan juba järge.
kõigile soovitades,
proosit
sigareid pahvides ja jack daniel'sit nautides oli kuttidega täitsa muhe ja lõbus lobisemine. paraku oli neist siiski 1 oma elemendist väljas ning tõenäoliselt meiega enam vastavas atmosfäris ei ühine ja teine jäi peale loetud tunde nii vindiseks, et oli sunnitud koju minema.
kella aeg oligi tegelt selline, kuhu ka ise esialgu sihtisin. kuna aga viimase sõbraga polnud ma väga pikalt sedasi muhedalt suhelnud, otsustasime õhtut edasi veeta. et olukorda värskendada, läksime veel teise sigari baari nimega La Casa del Habano . seal müüdi ainult kuuba sigareid. eelnevas kohas müüdi kül sigareid mitmetest kohtadest, kuid üldine valik oli mitmeid kordi väiksem Habano laundžist. lasin ka see kord teenindajal pakkuda endale mahedama ja mitte liiga kuiva maitsega sigarit - Trinidad Robusto Extra. oli väga meeldiva maitsega. kui Davidoff oli väga pehme ning Cuesta Rey juba arusaadavald kargem, siis Trinidad oli midagi vahepealset.
koht ise oli kena ja hubane. kuigi pisike, oli sääl selline väga rahulik ja vaikne miljöö. Chicagos oli taaskord vastupidi. esialgsel saamumisel oli küll vaikne, kuid, mida tunnike edasi, seda rohkem rahvast ja lärmi. tõsi küll, hiljem lärm vaibus, kuid ise tahtsime stsenaariumi muuta.
kui nüüd endal õhtut perfektseks teha ja teada, et ka endal tuleb sõpru rohkem kohale (5-10), siis teeks oma valiku järgmiselt - sigar Habano'st ning edasi Chicagosse chillima.
igatahes oli lahe kogemus ja ootan juba järge.
kõigile soovitades,
proosit
Saturday, January 5, 2013
Sigaribaar
jeebus, kui ammu ma viimati midagist kribasin. aga noh, mis ma oskan öelda - polnud midagi nii olulist, mida siin pikemalt kilgata ja lahata. kõik lühemad ja kokreetsemad hüüded jõuavad juba FB kaudu inimesteni.
täna siiski tekkis isu veidi pikemalt ühte kirjeldada. nimelt olen juba ammu tundnud, et sõpruskonna mehed on üksteisest kaugele triivinud. kui veel umbes 5 aastat tagasi oldi mehiselt koos, nagu sokk ja perse (irw), siis nüüd saadakse kokku valdavalt ainult sündmuste puhul: sünnipäevad ja muud pühad-tähtpäevad.
aeg-ajalt tuleb keegi välja laheda ideega kuhugi ühiselt midagi nosima minna (vanasti peamiselt jooma minna), kuid need juhtumid on kole harvad. pealegi tullakse kas terve suure perega või ei tulda üldse (esineb erandeid). sedasi on olukord kas ülimalt kärarikas ja segane või on teatud esindaja suisa puudu.
heldelt olen meenutanud aegu, mil kuttidega Eva pubis käisin. se oli nagu teine kodu. üldjuhul oli seal alati keegi sõpradest juba ees või tuli kohe tagant järgi. loomulikult ei käidud seal iga päev, aga vähemalt nädalas korra sai ikka näod üle lugeda.
ligi 3 nädalat tagasi käisime ühisrindel pääsküla BBQ's, aga siis oligi selline läbi-segi kisa, nagu perekonna kokkutulekul. naised vahutavad eri teemadel üle peade, sis on väikesed pätakad kuidagi hädas...ähh, nii on jama. vaja on ainult meeste salka.
initsiaatoriks oli hiljuti nähtud film I Love You, Man , kus teatud kuttidel oli traditsiooniks iganädalane pokkeri õhtu. tegelikult ju siuke asi, mida oleme kindlasti lugematus koguses eri filmides näinud. v-o mõne enda sõbrad teevad samuti.
esialgu ei oska öelda, kas ma sellist asja päris iga nädal teha viitsin. aga isegi, kui viitsin, siis alati elurütm ka ei võimaldaks. nisis orgunnida võib ju seda tihti, kohale tulevad need, kes saavad.
siin aga väike twist. mind ei paelu mitte nii väga õhtu otsa pokkerit mängida, kui niisama meestega rahus meeste juttu rääkida...selle kõrval väiksed lisanaudingud. sina mõtled naps, aga eksid. hoopis SIGAR. nimelt on tallinnas mitmeid kohti, kus on spetsiaalsed sigariruumid. häh...lausa spetsiaalsed sigari baarid (lounge'id) on olemas.
ära aja segadusse suitsuruumiga. se pole mingi väike pesa klaasukse taga ega õues, kus on kas külm või sitem ventilatsioon, kui su pelgikus. need kohad on sellise tegevuse nautimiseks valmistatud. sa saad mugavalt istuda, sul on soe, väike naps kõrval ning kõige toredam, pole tapvat suitsu haisu.
teada olevalt ei jäta sigar sellist meeletut nikotiini ja tõrva riietele, aga juhul, kui gurmaane on suuremal hulgal, siis liigse tossu tekkimiseks ikka vent olemas on, mis ka oma tööd teeb.
nisis otsustasin sellise pakkumise lauale panna. tagasiside oli kas neutraalne või suisa positiivne - on neid, kes ei hooli, mis asukohas oleme ja on neid, kel just sigaribaar elevust pakub.
esialgu plaanisin teostust järgmiseks nädalaks, kuid paar erutunud sõpra nõudsid juba tänaseks. nisis ajal, mil käisin linnas endale tinti lisamas (jah, tegin endale uued plekid), uurisin ka tänaste võimaluste kohta. valituks osutus Chicago 1933. võimalik, et järgmine kord katsetame mõnda teist kohta, aga eks paistab tänase pealt. loodan, et on success ning saab meeste uueks traditsiooniks.
proosit
täna siiski tekkis isu veidi pikemalt ühte kirjeldada. nimelt olen juba ammu tundnud, et sõpruskonna mehed on üksteisest kaugele triivinud. kui veel umbes 5 aastat tagasi oldi mehiselt koos, nagu sokk ja perse (irw), siis nüüd saadakse kokku valdavalt ainult sündmuste puhul: sünnipäevad ja muud pühad-tähtpäevad.
aeg-ajalt tuleb keegi välja laheda ideega kuhugi ühiselt midagi nosima minna (vanasti peamiselt jooma minna), kuid need juhtumid on kole harvad. pealegi tullakse kas terve suure perega või ei tulda üldse (esineb erandeid). sedasi on olukord kas ülimalt kärarikas ja segane või on teatud esindaja suisa puudu.
heldelt olen meenutanud aegu, mil kuttidega Eva pubis käisin. se oli nagu teine kodu. üldjuhul oli seal alati keegi sõpradest juba ees või tuli kohe tagant järgi. loomulikult ei käidud seal iga päev, aga vähemalt nädalas korra sai ikka näod üle lugeda.
ligi 3 nädalat tagasi käisime ühisrindel pääsküla BBQ's, aga siis oligi selline läbi-segi kisa, nagu perekonna kokkutulekul. naised vahutavad eri teemadel üle peade, sis on väikesed pätakad kuidagi hädas...ähh, nii on jama. vaja on ainult meeste salka.
initsiaatoriks oli hiljuti nähtud film I Love You, Man , kus teatud kuttidel oli traditsiooniks iganädalane pokkeri õhtu. tegelikult ju siuke asi, mida oleme kindlasti lugematus koguses eri filmides näinud. v-o mõne enda sõbrad teevad samuti.
esialgu ei oska öelda, kas ma sellist asja päris iga nädal teha viitsin. aga isegi, kui viitsin, siis alati elurütm ka ei võimaldaks. nisis orgunnida võib ju seda tihti, kohale tulevad need, kes saavad.
siin aga väike twist. mind ei paelu mitte nii väga õhtu otsa pokkerit mängida, kui niisama meestega rahus meeste juttu rääkida...selle kõrval väiksed lisanaudingud. sina mõtled naps, aga eksid. hoopis SIGAR. nimelt on tallinnas mitmeid kohti, kus on spetsiaalsed sigariruumid. häh...lausa spetsiaalsed sigari baarid (lounge'id) on olemas.
ära aja segadusse suitsuruumiga. se pole mingi väike pesa klaasukse taga ega õues, kus on kas külm või sitem ventilatsioon, kui su pelgikus. need kohad on sellise tegevuse nautimiseks valmistatud. sa saad mugavalt istuda, sul on soe, väike naps kõrval ning kõige toredam, pole tapvat suitsu haisu.
teada olevalt ei jäta sigar sellist meeletut nikotiini ja tõrva riietele, aga juhul, kui gurmaane on suuremal hulgal, siis liigse tossu tekkimiseks ikka vent olemas on, mis ka oma tööd teeb.
nisis otsustasin sellise pakkumise lauale panna. tagasiside oli kas neutraalne või suisa positiivne - on neid, kes ei hooli, mis asukohas oleme ja on neid, kel just sigaribaar elevust pakub.
esialgu plaanisin teostust järgmiseks nädalaks, kuid paar erutunud sõpra nõudsid juba tänaseks. nisis ajal, mil käisin linnas endale tinti lisamas (jah, tegin endale uued plekid), uurisin ka tänaste võimaluste kohta. valituks osutus Chicago 1933. võimalik, et järgmine kord katsetame mõnda teist kohta, aga eks paistab tänase pealt. loodan, et on success ning saab meeste uueks traditsiooniks.
proosit
Friday, August 3, 2012
iga mees on oma õnne sepp
õnn pole enesestmõistetav. ükskõik, mida mõni ka räägib, varem või hiljem märkab ta, et õnne nimel tuleb vaeva näha.
jah, on asju, mis lausa algavad õnnelikult, kuid see ei tähenda, et lõpp oleks õnnelik. või noh...kui nüüd just mitte lõpp, siis vähemalt vahepealne osa kül. aeg-ajalt tuleb ikka teele takistusi ning õnne taastamiseks on taas tarvis vaeva näha, kompromisse-järeleandmisi teha.
eks ka rutiin rikub õnne ära. järelikult vaja rutiin murda...aga millega. muuta töögraafikut, võtta uus või lihtsalt vahetada hobi, käia rohkem väljas või suisa uutes kohtades - saavutada miskit uut.
vot just seda viimast ma olengi juba mõnda aega nuputanud, kuid ei torka miskit geniaalset pähe. mingid varjandid rutiini murdmiseks on olemas, kuid tegelikult tahaks midagi uut ja värsket. midagi, mida varem kogenud pole.
nisis jää vait ja võta ennast kokku. vali mingi suund ja pühendu. kui see suund ei sobi, leia uus.
proosit!
jah, on asju, mis lausa algavad õnnelikult, kuid see ei tähenda, et lõpp oleks õnnelik. või noh...kui nüüd just mitte lõpp, siis vähemalt vahepealne osa kül. aeg-ajalt tuleb ikka teele takistusi ning õnne taastamiseks on taas tarvis vaeva näha, kompromisse-järeleandmisi teha.
eks ka rutiin rikub õnne ära. järelikult vaja rutiin murda...aga millega. muuta töögraafikut, võtta uus või lihtsalt vahetada hobi, käia rohkem väljas või suisa uutes kohtades - saavutada miskit uut.
vot just seda viimast ma olengi juba mõnda aega nuputanud, kuid ei torka miskit geniaalset pähe. mingid varjandid rutiini murdmiseks on olemas, kuid tegelikult tahaks midagi uut ja värsket. midagi, mida varem kogenud pole.
nisis jää vait ja võta ennast kokku. vali mingi suund ja pühendu. kui see suund ei sobi, leia uus.
proosit!
Friday, June 8, 2012
Kallile Memmele
oli meeldiv tutvuda, oli tore näha
naerda, lobiseda
isegi talvel, kui on paha
sai kõrvad peast karjutud
sai hääl kurgust karjutud
...oleks vaid kuulmisaparaat toodud
meditsiiniline rutiin käis sulle vastu karva
kuid raamatutest siis ära ütlesid harva
elu päris luks - muudkui "tere, mida Teile?"
"unerohtu, kuid seda juba eile!"
siiski kodust eemal sind kaua ei passi
ka siis, kui ise vett ja puid enam ei tassi
oleks ainult tuttavat tapeeti seinal
ning lastaks käia aeg-ajalt heinal
siis on süda rahul
kuigi põksub kurjalt ja on pahur
nüüd läksid täiesti puhkama
ja jäidki
kuidagi vaikne on...
ei koputa kepiga seinale
ei räägi kõrva küljest ära
...sa olid vahva, Memm.
naerda, lobiseda
isegi talvel, kui on paha
sai kõrvad peast karjutud
sai hääl kurgust karjutud
...oleks vaid kuulmisaparaat toodud
meditsiiniline rutiin käis sulle vastu karva
kuid raamatutest siis ära ütlesid harva
elu päris luks - muudkui "tere, mida Teile?"
"unerohtu, kuid seda juba eile!"
siiski kodust eemal sind kaua ei passi
ka siis, kui ise vett ja puid enam ei tassi
oleks ainult tuttavat tapeeti seinal
ning lastaks käia aeg-ajalt heinal
siis on süda rahul
kuigi põksub kurjalt ja on pahur
nüüd läksid täiesti puhkama
ja jäidki
kuidagi vaikne on...
ei koputa kepiga seinale
ei räägi kõrva küljest ära
...sa olid vahva, Memm.
Thursday, May 17, 2012
illuminaator
ossin taas miskit uut. Heider CF1 Super Power.
on üsnagi võimas taskulamp ja nii kompaktne, et võid vööklabrit kasutamata lausa taskusse panna (90mm pikk). kahe äärmusliku fookusega (lai ja kitsas). kitsa fookusega valgustab väidetavalt kuni 200m. ise selliseid piire veel katsetada pole jõudnud, kuid siseruumides näppides tundub, et eeldused on olemas.
proosit
on üsnagi võimas taskulamp ja nii kompaktne, et võid vööklabrit kasutamata lausa taskusse panna (90mm pikk). kahe äärmusliku fookusega (lai ja kitsas). kitsa fookusega valgustab väidetavalt kuni 200m. ise selliseid piire veel katsetada pole jõudnud, kuid siseruumides näppides tundub, et eeldused on olemas.
väike, aga kuri taskulamp koju, autosse, maale, grüünesse jne.
Subscribe to:
Posts (Atom)
