THE UNITED STATES MARINE CORPS 235th BIRTHDAY

eile sai sis sellisel üritusel käidud.

se pilet, mis 730 krooni maksis, näeb välja selline

(ühelt ja teiselt poolt) siuke metallist (mai tea, miuksest) žetoon.

täitsa siuke omamoodi üritus oli. kerge videoklipp, alustus-tseremoonia, pidulik koogi-lõikus, korralikum toitumine ja napsid-tantsud.

lauale oli pandud 1 punane ja 1 valge vein, et korralikumat jooki pidi ise ostma...loomulikult vastava hinnaga :P (75.-/4cl Jack Daniels jne). ka toit oli üsna ameerikalik. miisule se medium done liha meeldis, mina lasin üle küpsetada, kuni well done tuluke põlema läks. aga hiljem liha maitstes tundus endiselt meedium olevat...ja miisu oma nägi välja nagu toores liha, mis on mõlemilt poolt pannil üles soojendatud. aga noh, talle meeldis.
seeeest meeldisid mulle ribid. ned olid omapärases magusas marinaadis olnud ja ikka korralikult läbi grillitud. mulle meeldis, miisule mitte ;D

magusa poolest oli vaniilje toorjuustukook (cheese-cake) ja šokolaadikook kreekapähklitega. aa, mingi õunakook (keediselaadne) oli samuti, aga seda näppida ei viitsind.

igatahes õhtul hilja kojujõudes oli kõht taas tühi :P aga üldiselt võis üritusega rahule jääda, kuna eesti seltskond oli huvitav (palju tuttavaid: poliitikuid, haavatuid, isiklikke [nt: pets mõigust (Jana sõber)]) ja sai muhedat juttu puhuda. võib teinekordki teha.


proost

Äkkrünnak

täna hommikul tegi Karu äkkrünnaku. tundsin, et midagi on valesti. valmistusin alla minema, teisele korrusele, hügieeni tegema (hambahari koos pastaga ja rätik käes), kui mõistsin, et karu tuleb varem peale. tuiskasin galopeerides enda korrusel asuvale Laskepositsioonile ja hakkaski pihta. karu õnnetuseks oli tema rünnaku ees sügav vesine ala, nisis tänu minu pingutustele õnnestus mul ta uputada.
üllatas mind, va raibe, aga jagu sain ;P

ning sis jätkasin rutiinse hügieeniga ;D


proosit

PS: KSP-58 eksam viiele tehtud, nüd kusti (CG) kallale.

Tädihoiatus, Mack BBQ ja liibuv roostetorik

Jälle üksi. Kurb, aga efektiivne seisund. Kui Ott kodus on, siis me sisustame üldiselt aja teineteisele silmavaatamisega, sekka söögitegemist (peamiselt mina) ja telekavaatamist (peamiselt Ott). Nüüd, selle esimese nädalaga, mil Ott jälle ära oli, olen ma jõudnud seelikut õmmelda, raamaturiiuli kokku panna ja lugeda läbi kaks raamatut. Win! Aga kurb on ikkagi. :)

Memme majja üksi minek tundub endiselt raske, päeva ajal on okei, aga ma ei taha sinna üksi ööseks jääda. Kardan, et just hilisõhtul tekib see tunne, et tohoh, kus see memm siis on, et tema susside tatsamist ei kosta ja köögist hilisõhtuse teejoomise kolinat. Kuigi ma tegelikult tean, et ta on ju haiglas ja sussisahinat ei saagi kosta. Mõned majad on oma inimestega nii seotud. Kui ma seal Otiga koos olen, on okei. Siis on maja lihtsalt elus.

Nüüd, kus memmel tervis parem, viitsin jälle rohkem pulmadele mõelda. Täna kargas registreerimisõhtusöögi mõttena Urmase abil pähe, et miks mitte teha Babybackis või Mack BBQ's? Garanteeritult hea toit, mõnus ümbruskond ja hea teenindus. Hinnad ka kõige hullemad pole. Okei, see on äärmiselt ebatraditsiooniline koht pulmasöögiks, aga mida on meie registreerimises üldse traditsioonilist?! Mina mustas, Ott kaitseväe vormis, sõrmuseid pole, süntesaatorimängijal seome ka ilmselt käed selja taha. Siis sobiks Macki rikkalik ameerika toit kah asja juurde.

Hmm, ja pealegi näeme ka välimuselt ilmselt oma kaadriga väga veider välja, sest mu vanaema tuleb rahvariides, ema mees ilmselt kougib kapist välja oma pudelrohelise ülikonna aastast 1975 ja issand üksi teab, mis mu ema selga panna otsustab. Tsirkus Barcelona. :) Suguvõsa on mul veider.

.......

Rootsi blogisid lugedes sattusin täna veiderarmsate sõnade peale: plutt ja tantvarning. Plutt on siis umbes nagu eestikeelne klutt, aga erinevalt Eesti variandist sobib kasutada ka naissoost jõmpsika kohta. Ja tantvarning on otsetõlkes tädihoiatus. :) Ehk siis tantvarning on naisterahva elus see hetk, kus ta avastab, et kogub mingeid a la Rimi kleepse ja ka tõepoolest kasutab neid.

.......
Hommikul sain teada, et olemas on seen nimega "liibuv roostetorik". Ma ei suutnud jätta oma teadmisi Hetliniga jagamata.

mina: "Kuule, kas sa tead, mis on liibuv roostetorik?"
H: "No vast strippar Marco mõni riideese...?"
mina: "Miks sa nii arvad?"
H: "Noh, tal ju see lõuaimplantaat logiseb, pole ime, kui ta ka kuskilt roostetaks..."

esimene nädal seljatatud

selle nädala raskuspunkt oli sis rootsi automaat AK-4. sittagi se ni keeruline relv on. esmapilgul keeruline vaid, kuna polnud näppinud varem. nimelt erineb selle töömehhanism Galil-ist täielikult (mis on iseenesest suht sama mis Kalašnikovil). kui galilli võin silmad kinni lahti võtta-kokku panna, sis AK-4 juba nii lihtne pole. arvestades, et viimase lukk ise käib 4-ks jupiks lahti, sis kinni silmi seda kokku panna oleks kaunis keeruline (lahti võtta oleks pohlad), aga harjutatav tegelikult. eks vilumuse käigus õnnestuks kõik...esialgu kõvatama ei hakka.

järgmise nädala raskuspunktiks on vast raskekuulipilduja KSP-58. ka seda pole ma varem ise näppinud. väidetavalt on sel rohkem paralleele MG-3'ga, kui galilil ak-4'ga. kui se tõele vastab, sis peaks õpe ladusamalt minema, kuna MG-3 on mulle lihtne nagu "kuke-kägu" (mida iganes see ka tegelt tähendab ;P).

nädala sees saime vel meditsiini, sõjatopograafiat, määrustikku...vist midagi vel, aga ei mäleta :P
meditsiin oli jube igav ja monotoonne mõttetuste mõttetus.
sõjatopo oli peamiselt meeldetuletus üksikute täpsustavate lisadega (minu jaoks sis, mitte kõigi).
ka määrustik oli peamiselt meenutus. lahkasime ja filosofeerisime erinevate käsu- ja distsiplinaarseaduste üle omandades tibake paremat selgust varasema kohta.

olen selle kursuse raames taas hommikuvõimlemisega tegelema hakanud. jooksu kül ei tee - mina kõnnin maja taha, teised jooksevad sinna ;P - , aga ülejäänud sirutused, venitused, verd ringiajavad liigutused teen kaasa. tagatipuks viskan ka 25 (teised ei viitsi), sis täitsa hea olla.

järgmise nädala lõpus ja uue alguses on minu kord õpilasvanema rollis olla. kuna meid on vaid 20, sis pole õnneks keeruline kontrolli omada. õnneks sab mu "vahetus" vahetult enne metsalaagrit läbi (metsas on juba keeruline vastutav olla).

aga elu on ilus. 6 nädalat veel ja sis kursus läbi ning mina miisuga abielus ;D


proosit

Lahingukool vol2

polegi midagi uut öelda. lahingkoolis asjad lõbusad. AK-4 ka endale selgeks tehtud, kuigi mitte keegi ei oska mulle selgust tuua, mida ükskiklasu tähistus "P" tähendab. kuna tegemist on rootsi relvaga, pöördusin miisu poole. käisin talle välja igast erinevad varjandid üksiklaskude kohta ning ta ei osanud ühtegi mõistlikku rootsikeelset väljendit leida, mis p tähega algab.

igatahes toimub homme test ja sis vaatab edasi, mis sab.
nojah, järgmine nädal kuulipildur KSP.


proosit

Lahingukool

eelmise nädala tipphetk oli, et N sain oma ratta lõpuks kätte. kuna lisavidinad olid odavamad, kui ma alul oodanud olin, sis täitsin summa maksimaalselt muude lisadega täites. kunagi panen pildi ka v-o üles, aga võin öelda, et juurde sai palju ja ratas näeb välja nagu saksa tank ;D...jube hirmus ja võimas mölakas (mulle meeldib).

eilsest paigutasin sis ennast võrru, meegomäele, lahingukooli. tänane esimene päev võeti lühemalt kokku (homme korralikum). nüd sis u. 8 nädalat koolitust sin kodust kaugel. koju san aint nädalavahetusteks (aga mitte tingimata alati). üritatakse õppetööga vist rohkem hirmutada, kui asi tegelt seda väärt - tunniplaani vaadates on maht tohutu, kuid jutud ja teadmised ütlevad, et hullu pole midagi.

täna ses mõttes sitt päev olnud, et ma jäin ennast toidule pannes hiljaks. nimelt, et täna väeosas süüa saada, oleksin pidanud ennast toidule panema juba möödunud N, aga meenus alles R. nisis sain tänase esimese eine alles peale "tunniplaani" kuskil 1600 tuuris...ja kohvi kah ;( aga edasine on juba parem. igaks juhuks ei käinud linnas ainult söömas, vaid ossin midagi head ka kaasa...ni igaks juhuks, kui kuperjaanovi toit peaks juhuslikult pask olema.

iseenesest on nõme taas miisust ni kaugel olla...no ei saa kohe rahulikult koos aega maha võtta ja lissalt teineteisele silma põrnitseda. nauditavad ajad on üürikesed ja sis peab taas emb-kumb meist kuskil kohustusi täitma. nüd sis taas minu kord igatsuse tekitamisel. aga okas, asjal on siiski ka positiivne pool - noorem veebli staatus.

enne õnnistust on tavaliselt alati pikk ja okkaline kannatusterada..."pea vastu, sõber".


proosit

Ursus semper fidelis

Juhuslikud seosed...

Eile sain pressiteate:

Kaisukaru kutsub sünnipäevale.

27. oktoobril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist kaisukarupäeva. Selle kombe algatas 1980. aastatel organisatsioon Kogu Maailma Head Karud, mis ühendab karusõpru üle terve maailma.

"Igaüks, kellel on lapsena olnud kaisukaru, teab, et karust paremat sõpra on raske leida. Kui kogu maailm näib sulle ülekohut tegevat, võid pista nina tema pehmetesse karvadesse ning tunda end taas turvaliselt ja kaitstult. Oma kaisukarule võid rääkida absoluutselt kõigest, ka muredest ja ebaõnnestumistest. Ta ei pahanda kunagi, vaid vastab sulle alati jäägitu armastusega".

Täna loen: karud söövad kalmistutel laipu

Kujundlik näide sellest, kuidas objekt ja selle tähendus võivad nihkes olla. Üks on pehme, armas ja usaldatav, teine on üks krdima suur karvane elukas, kes surnuaedu äärmiselt leidlikult kasutab.

Mulle meeldivad mõlemad.

Tänase kaisukarupäeva raames mõtlen oma lapsepõlve kaisukarule - väiksele pandale, mille kõhu ma põhjustel, mis enam ei meenu, kiilaks ajasin. Lisaks loen nimetet tähtpäeva raames õhtul kindlasti üle pisut Karupoeg Puhhi ja mõned Paddingtoni lood.

Elagu karu!