Headley Court taastusravikeskus (suvi) - lõpp

ja saabki varsti se briti tripp läbi. juba tuleval P-l lendad kodo. loogiš, minu ja miisu jaoks pole se sugugi "juba", kuid siiski.

füsio kohapealt tehti kokkuvõtlik ülevaade ning otsustati, et minuga pole suht-koht enam midagi teha. kõik, mida osata vaja, ma oskan ja on maksimaalselt üles töödatud ning perfektsusele läheneda sab aint lihvimise teel (lühidalt praktikat vaja), nisis juurde mul enam midagi õppida pole.

ka samma treeninggruppi ei pidavat ma enam jääma. olen piisavalt arenenud, et edasijõudnutega hakata ägedamat trenni tegema. selleks nemad muidugi eelistaksid ka jooksmist, kuid mai kavatsegi jooksujalga võtta. kuina jalgu antakse piiratud koguses, plaanin jooksu asemel mägisuusa jala võtta, et jätkata ka lumelaua harrastusega.
aga ujumist ja rattasõitu teen kaasa hea meelega edasijõudnute grupis...selle vastu pole midagi (kuigi ned proovitud korrad sin võtsid ikka rõvedalt läbi kül).

kodus võtan esialgu aja maha, et natukenegi suve nautida (esialgu nädal). ning juba kohe ronib ka kolimine selga. augusti keskelt sis edasi täpselt ei teagi, kas alustan kohe tööga või võtan lisapuhkust (päevi palju). samas, ega kaua tööd teha ei saagi, kuna oktoobris taas õpingutele ning kohe pärast õpinguid tõenäoliselt uuesti britanniasse - raud on kogu aeg kuum. tõsisem elurutiin algab vist alles tuleva veebruaris.

vähemalt tegevust jagub ja igav just pikalt pole ;)


proosit

TOUCHSCREEN

huvitav värk se tehnikaga. peatselt kõik asjad puutetundlikud. isemoodi mugav...pole klaverit, mille vahele tolmu sattuda ;P
sin britis olen seni kõigil puutetundliku ekraaniga telfasid näinud. no mitte kellegil pole telefoni, millel põhikasutusena nuppe kasutad. läpakad kõigil vel vana malli (puutekas vist liiga kallis [tegelt ei teagi...peab uurima]) ning seda iPad'i pole samuti kellegil näinud. iPod'i ei kasuta enam keegi, ka seda puutekat...kõigil kas iPhone või muu puutetundliku ekraaniga telfa, mille maht mp3 jaoks enam kui piisav.

miks ma sellest mõtlema hakkasin oli, kuna eestis tegelt suhteliselt vähesed kasutavad puutetundliku ekraaniga ükskõik mida. no on ju...üsna vähemus selle omaks võtnud. ma tean aint kahte sõpra, kellel on puutetundlik telfa. minul on nüd puutekas seebikarp (fotokas), kuid telfat sellist ei tahnud. vähe sellest, et enamus inimesed nuppudega telfat eelistavad, tahavad paljud vaid lihtsat telefoni - helista, sms. nad ei taha mingit fotokat sinna, ega mp3 laoruumi...heh, hea, kui värvilist ekraani ja polüfoonilisi helinaidki tahavad :D

aga miks sis on ni, et eestlased puutekale miskit tavalisemat eelistavad. kas nad skeptilised puuteka ekraani töökindluses...või võtab se akut rohkem. purunemisel ni kallis, et paranduse asemel osta suisa uus...miks, miks, MIKS..?

leidke mulle se koht, kuhu se koer maetud on..!


proosit

Poksi matš

eile sis käisime bandega poksimatšil. kuskil 5-st liikvele, 6-7 vahel mäki peatus ning poole 8-st kohal. poks ise algas alles tiba peale 9-t. seni tegime paar õlut ja suitsu. asukoht oli londonis kusagil (tra teab, kus täpselt), mingi kunagine ujumissaal (ei olnud ujula ega bassein - mida iganes see kai tähenda). saime oma ägedad pääsmed ning jalutasime nagu tehtud mehed VIP alale, mis iseenesest polnudki parim koht, kuna nähtavus oli täpselt poksiringile nurgast nurka diagonaalis, nisis, kui mingi ägedam moment keskel sattus olema, pidin pilgu ikkagi suurele ekraanile selja taga viskama.

püüdsin selle kahtlase valgustusega teha ni palju pilte kui võimalik. ning mõni parim ka siin.

1 mees löödi kergelt nokki kah.

matši võitis kõige noorem osavõtja üldse. mingi 19 aastane tulevikuhakatis, kes alistas 25-seid ja vanemaid. oleks arvanud, et sab suhu, kuna noor ja kogenematu, kuid oli siiski piisavalt energiline pidevalt vastu hakkama. kui muidu vastased surid kas teise või kolmanda roundi jooksul, sis sel väiksel affil jätkus ikka energiat kolmanda (viimase) lõpuni. igatahes vehkis hästi ja

oma karika välja teenis.

lemmik võitluseks kujunes siiski minu jaoks tulevase tšempioni ja poolfinaali vastase vaheline matš, aga se oli ni äge, et fotosi teha ei viitsinud...liiga põnev oli.
krt, kus oli ägedat andmist, aga üleüldiselt oleks nagu enamat oodanud. usun, et võib ka tulevikus siukest asja ligemalt vaadata, kuid sis juba korraliku raskekaalu meistritiitli oma, kus rounde tunduvalt rohkem kui 3 ning andmine samuti asjalikum on.

aajahh, vahepeal käisid sis  mingid emas-tibid roundi numbreid näitamas :P

tagasi hakkasime liikuma alles kesköösel ning pärale jõudsime veerand 2. üks tüüp magas jube muhedalt üle kahe tooli peaga ratastooli peal ;D
igatahes tagasijõudes ronisin kül võimalikult kiirelt voodi, kuid und enne kahte kül ei saanud. ei teagi miks, kuid ei saand...nüd siuke totter väss peal. eriti nõme, kuna plaanisin täna vel vesisuuskama minna, kuid nüd kaalun, kas viitsin.











igatahes mollid olid head ;)


proosit






EDIT:  ei jaksanudki vesisuuskama minna, ehk järgmine nädal sis.

Epsom vol2 - teostus

eile sain endal ikka keele pehmeks joodud. t2heldasin, kui v2ljas aeg-ajalt suitsu tegemas k2isin, sis yhe saarlasega lobisesin. kuidagi pehmemalt tuli jutt v2lja, mis hea, kuna nad r22givadki nagu oleks emm suus.

omekul 2rkasin ilusti. uni korralikult 0930 l2ind, aga t6usta ei viitsinud kohe kuidagi. pohmakat suurt polnud, kuid v2ss oli ikka. kuidagi kella 10x sundisin ennast yles ja kohe dushi alla (no enne ikka muud hommiku h2dad kah) ning enne 11 olin juba s88mas (hommikust) :P

1153 tuli buss. krt, kui se poleks tervele leatherhead'ile 2 ringi peale teinud oleksin vist epsomis umbes 15min-ga olnud...v-o isegi kiiremini. aga selle asemel l2ks 40min.

okas, olin kohal. tegin kiirelt selgeks, mis kel ja kus pean viibima, et p2rast tagasi saaks. se korras, asusin maid avastama. esimese hooga jalutasin m88da kohast, kust majade vahelt oleks kohe sinna suurde keskusesse saanud. selle asemel tegin mingi kilomeetrise ringi ja sisenesin keskuse tagant. jah...KILOMEETRISE. ega ned keskused seal naljaasi ole.

ronisin sisse ja kohe h2mming. prioriteetidena l2ksin ostma uusi tosse, miisule sushi komplekti (vetikalehti, kui leidub), roll-on'i, dushigeeli ja supper attack'i. keskusest leidsin aint dushigeeli ja roll-on'i (2tk, kuna olid yhe hinnaga). lisaks ossin vel digifotoka. siukse tagasihoidliku NIKON seebikarbi. maksis aint 119£ (igast lisavidinatega tuli kokku 161£ - pole paha NIKON'i kohta).

ylej22nud kraami sebimiseks otsustasin m88da poe t2navaid kolama minna, aga enne k6rtsus 1 v2rskendav 6lu. kuna enamus kraam oli kahtlane, l2ksin kindla peale v2lja ja ossi carlsbergi.

6lle joodud, jalad selga ja punuma. t2navalt avastasin mingi JD spordipoe. natuke otsimist ja leidsin enda jaoks sobiliku paari tosse. tahsin kyl saada adi, aga ned k6ik olid koledad, nisis leppisin nike'ga. ilusad mustast nahast. peal kyl valged paelad, aga ned vahetasin kohe mustade vastu v2lja. hinnaks kujunes 40£. proovi sa eestist korralike nike air tosse kuskil alla tonni saada, aga n2ed, sin 720 eeki...palun :P

panin uued kohe jalga ja vanad "asetasin" esimesesse ettejuhtuvasse prygikasti ning otsustasin nisama majade vahel veidi kolada. sattusin mingi pubi ette, kus v2ikest viisi moeshoud korraldati. nojah, viskasin perse maha ja suitsu ette. esimene "modell" tuli v2lja - m6tlesin, kas j2n ikka vaatama. tuli ka teine ja kolmas ning otsustasin, et mina neid tsellukoormaga peletisi vahtida ei taha...ajas uuesti januseks.

otsustasin vel 1 6lle seal eelnevas kohas teha, kui teepeale j2i mingi tarvete pood. hyppasin sisse lootuses supper-liimi saada. ja oligi, teenindaja suunas mind lahkelt teisele korrusele, kus tuttav kaup t2itsa olemas. vaatasin igaks juhuks ka nisama ringi, ehk j2b vel miskit radarisse ja j2i siuke lyhemat kasvu lood. tuli meelde, et eestis oli plaan osta, kuid vajadusel enam ei leidnud siukest jupatsit. kui kunagi n2gin, sis oli kallis ning hiljem enam ei n2inudki. igatahes oli se mingi 1,5£ ja ossin 2ra. kui on pask ja valetab, sis sitta kah...pole ni kallis ka, et kahju oleks.

nyd oli tuju hea ja sammusin 6llekasse. seal v6tsin uuesti sama 6lle ja mugava asendi yhte tooli kah. meenutasin, kas sain k6ik mis vaja (m6istes, et sushi komplekt oli puudu) ning olemas. yritasin vel igaks juhuks nuputada, kus vel k2ia saaks, et ehk leiab. aga j2i mulje, et saarlased eriti jaapani k88ki ei hinda. leiad india, hiina k88gi ning loogish ka tarvilikud asjad poest, kuid jaapanip2rast v2rki pole kuskil. nojah, mis ikka...kui pole, sis pole.

mingi moment k2isin ka vetsus, et primaarselt hylssi seest ja k8nti puhastada. otsisin kotist ka uut plaastrit ning mingist suvalisest taskust avastasin 45£...ohh seda 6nne. tundub, et mingist varasemast kylastusest britti olin pappi koti taskusse nimodi unustanud, et ei m2letanudki. se papp oli seal olnud v2hemalt pool aastat. aga tore yllatus.

l6puks v6tsin suuna bussipeatusesse. peatus tagasis6iduks asus rongijaama k6rval. istusin seal selles meeletus palavuses (no t6esti jube palav p2ev, et sure 2ra), kui kostsid tuttavad helid. m6tlesin, kas olen balti jaamas, kuna kosta oli trammi l2henemist. aga ei, seal teevad rongid sellist metallikriginat, mida meil trammid. huvitav, millest t2psemalt se sis tuleneb, kuna meie rongid ise on vaiksed. kas saarlastel relsid sis samasugused nagu meil trammidel v...ei tea.

buss hilines 10min. olin arvestanud t2pselt ni h2sti, et bussiga tagasi j6udes on mul t2pselt 15min aega s88mas k2ia...nyd l2ks kiireks. taga tipuks buss ka venis tagasiminekuga. h22led olid nagu s6idaks kogu aeg teise k2iguga :P

igatahes j6udsin nimodi p2rale, et s88kla uksest sisenesin minut enne sulgemist. sain v2hemalt k6hu t2is. nyd sis se r6ve higi maha pesta ja uut fotokat nokkima (puutetundlik ekraan ja puha :P).
yleyldiselt oli p2ev success


 proosit

PS: a meenus, et leatherheadist l2bis6ites m88dusime yhest igivanast kirikust koos kalmistuga. haua kivid n2gid nii vanad v2lja, et olid seal vist kristuse ristil88misest saadik. vaatan, kui tuleval nv-l viitsimist on, sis l2hen oma tutika fotokaga inspekteerima.

SOTT

kui suur on sada krooni eestlase jaoks. kui nyd v2lja j2tta a-sotsiaalid, kodutud ja muud vaesurid, sis kas 100kr on selline raha, mida kuueelarvest ei raatsiks n2pistada teatud "klubi" liikmelisuse s2ilitamiseks. leian, et se raha ei tohiks olla m2rkimisv22rne kooli-, ylikooli6pilastele, keskastmejuhile ega lihtt88lisele, pension2rile ega suht kellelegi, aga sellele vaatamata kurdetakse "sry, pole seda raha v6tta praegu kusagilt". no aru mai n2e. joogu kuus 2 pudeli jagu v2hem viina v6i suitsetagu 3 paki jagu v2hem, kulutagu klubis/k6rtsus vm v2hem, k2igu seal v2hem. se on loll jutt, et seda raha pole. ning, kui mainitakse, et hakatakse liikmete ridasid harvendama, sis on nutt lahti "mul ei ole raha". aga on ju, lissalt nahhaalselt valetatakse n2kku ja hooratakse se pisi ruts kusagil mujal maha.

asi on kohusetundes ja vastutuses. kui seda napib, sis pole sa ka "klubi" v22riline!!


proosit, RAISK

Epsom

käisin eile vannis (jah, mul nüd tuba, milles dušši nurga asemel vann) ligunemas. ma pole kül eriline vanniinimene tegelt. parimal juhul kord-2 seda aastas juhtub, nisis tuligi ka seekord isu peale. v-o on se tingitud sellest, et ülemöödunud päev sai basseinis ujumas käidud ning vees loksumine nagu meeldis :P

igatahes vanni ronisin ja ajasin vanni ikka korralikult ääreni täis...no mingi 5mm jäi vist äärest puudu. se oli ka tõenäoliselt see osa, mille ma selga alla lastes vannist kiiruga välja lajatasin (nagu väike laps, ma ütlen ;P).

ligunesin seal ligi 15min enne, kui kopa ette lõi. selle aja jooksul jõudsin mõelda igast asju ning nende seas ka, mis nv-l teha. otsustasin, et peaks linna peale kolama minema. ei tea aint kumba...kas Leatherhead või Epsom. mõtlesin, et epsomis olen pinnapealselt juba paar korda käinud, aga L-s vaid korra kinos ja sellele eelnevalt kõrtsus. hakkasin juba L-i kasuks otsustama, kui ühe saare veebliga lobisedes selgus, et L siiski pommiauk võrreldes E-ga, nisis E jäi. muidugi soovitas tema üldse londonisse minna, kuid ka seal olen juba 2 korda käinud ning ausaltöeldes mulle seal eriti ei meeldi. suuremad vaatamisväärsused nähtud (sõja- ja vahakujudemuuseumisse tahaks kah) ning rohkem ei kisu nagu sinna turistidest üleküllastunud tänavatele endale teed vabaks võitlema.

korra olin ratastoolis. minu saatja tegi teed eest vabaks ning, kes aru ei saanud, sellele sõitsin külma närviga otsa ja sis vabandasin "I'm so sorry (...NOT)".
teise korra olin karkudel. samuti saatja tegi teepuhastust, kuid juba oli vaevallisem.
seekord oleksin üksi (ainult mina ja mu jalg) ning krt teab, kelle/mille taha seal takerduda võib. pealegi ei usu ma, et võõras suurlinnas üksinda jalutada väga erutav oleks. lõin sellele käega ja otsustasin, et siiski E jääb (mul uusi tosse/potaseid vaja).

uurisin ajakava välja ning homme lõunast ligi 5h aega askeldada mul seal. ehk leian isegi midagi uut ja huvitavat.

OT: vahepeal vetsupaus...
..nii, jälle veidi lihtsam olla. dumle komm suhu ja edasi.

kuhu ma jäingi...aa, loodan, et liiga kuum päev ei tule...võiks lausa sadada isegi, kuna siin nädalake juba siuke palav päike taevas, et ei tahakski õues nisama passida/liikuda, kui just äärmist vajadust pole...toas jahedam. (krt, mingi rongi tuututamine segab mõtteid :\)

------------------------------------------------------------------------
teemavahetus

kuna tandem hüppas alt ära, sis täna avastasin, et mingi uus nimekiri üleval - poksi matš. 2 kohta vel vabad. pikemalt mõtlemata kribasin oma nime sinna. sass viimati käis ja kiitis. vaatasin igaks juhuks dresscode'i üle ja casual. loodan, et teavad, millega riskivad, kuna minu igapäevane vaba riietus on ikka nii vaba, et mõni kukub perseli peale minu nägemist. aga usutavasti pole ma seekord ainus "terminaator", kes ringi jalutab seal ;P

lühidalt tõotab tulla lahe L-päev ja 30. juuni (poks).


proosit


PS: tahaks miisuga koos jalutada ning matšil vere-higi lõhna nautida.

Jaanipäev

Alustasin just tööpäeva - unine ja sääskedest söödud. Olin üle aastate esimest korda jaanilaupäeval üksi vanaema juures, sest sedakorda suuremat pidu teha ei saanud, kuna olen täna tööl. Mõtlesingi, et lähen siis memmele seltsiks, nii et ta ei pea üksi olema.

Eilset päeva sisustasin muruniitmise ja hekipügamisega ning siis, kui mina arvasin, et olen justnagu küllalt teinud ja nüüd võiks jalad seinale visata, teatas memm, et tarvis on veel sauna katusele kippuvaid oksi saagida ja siis veel seda ja toda teha. Õhtupoolikul õnnestus end siiski paariks tunniks päikese kätte siruli visata ja liiklusülesandeid lahendada, aga siis ilmus memm minu juurde ja teatas, et jaanilõke jaanilõkkeks, aga mis sest tulest ilmaasjata põletada: ei hakka midagi halgudest ilulõket tegema, hoopis talvega kogunenud oksapraht tuleb ära põletada. Nii et vaikselt lõkke ääres istumise ja mõtisklemise asemel sai paar-kolm tundi veel aktiivselt toimetada ja põõsaste-õunapuude harvendamisest jäänud oksarisu koguda ja lõkkesse visata.

Igatahes olin mina südaööks surmani väsinud ja tüdinud ning kobisin ärklituppa magama. Äratus oli ka ju juba kella poole seitsmeks seatud, et ma kella kümneks linna tööle jõuaksin. (Rongid käivad ju nii harva.). Kui siis sellisel ogaralt varajasel ajal allkorrusele koperdasin, et kiire kohv teha ja raudteejaama poole punuma pista, selgus, et memm oli mulle juba nii kohvi kui putru teinud ja sagis üldse aktiivselt ringi. Küsisin, et millal ta vaeseke siis tõusma pidi, et juba toit valmis, aga tema teatas, et ta pole veel magama läinudki. Et esialgu oli veel aias jalutanud öösel, siis pisut lugenud, siis oli talle meenunud, et minuga saaks linna saata paar kirja, mis kirjastustele asjaajamiseks vaja ja no kui kirjad valmis said, siis olevatki olnud juba paras aeg kasvuhoone lahti teha ja hakata putru valmistama... Issand halasta, ta on 85! Ja mina olin juba eilsest päevast nii väsinud, et kukkusin südaööl magama. Mul pole praegugi sellist energiat nagu temal. Jumala eest, temast tuleb eeskuju võtta ja ka elul sama tragilt sarvist haarata.

Mina memme tempole vastu ei pea, aga ehk mu kass peab. Viisin korteris kurvameelselt kräunuva Viitsekassi memme juurde suvitama. Loom oli eile kangesti rõõmus küll - kappas ringi, püüdis liblikaid ja konni, jalutas memme meelehärmiks läbi kõik linadega kaetud lauad ja oli üldse igal pool jalus. Veidi ta võõrast kohta ikka pelgas ka ja hoidis aias ringi tuisates üldiselt minu lähedale. Mõtlengi nüüd ikka väikse murega, et kuidas nad seal kahekesi hakkama saavad - minu armas linnakass ja memm, kes kasse teps mitte ei armasta. Kassi pärast on hea meel, et ta maale käppasid sirutama sai, aga endal on ikka natuke kurb. Pole veel harjunud ka, et teda pole. Istun siin praegu ja ikka läheb aeg-ajalt kõrv kikki, et hmm, liiga vaikne on - kus see kass nüüd on ja mida ta jälle plaanib?

Nüüd olengi siis täitsa üksi. Ei pontut, ei kassi. Kurb.