Kas laste saamise eesmärk on see, et vanaks saades on sul keegi, kes sunnib end tulema ja istuma su haiglavoodi äärel ja kuulama su seosetut juttu sellest, millise konsistentsiga oli su hommikune puder?
Not going to have any children.
Monday, May 23, 2011
Sunday, May 22, 2011
ooh Jelly Beans, ooh Jelly Beans...I love U so
meenutasin oma shoping-listi, mida sin britis järgima pean, ning taipasin taaskord, kui tore on armastada ja abielus olla naisega, kes rõõmustab selliste pisiasjade pärast nagu originaal Jelly Beans kommid ning äädikamaitselised kartuli krõpsud :D kohe siuke eufooriline armastav igatsus tuli peale.
meenus, kui viimane kord 4 väikest kotti Jelly Beans'e koju tõin...miisul silmad kohe särama ning uudistas paki kallal siukse entusiasmiga, mida võid tavaliselt ainult lastes kohata, kui nad jõulupakke avavad. kõige meelsam oli 50-e erineva maiguga assortiment pakk (neid tõin õnneks 2), kuna kunagi ei saanud 100% kindel olla, mida sad. se oli nagu mäng vm, et mis nüd tuleb. selle mänguga seoses meenub tavaliselt harry potter'i esimene osa, kus poterdis ja halli habemega võlur komme proovivad - ei mäleta, mis poterdis sai, kuid se vana sai kõrvavahamaitselise kommi. vot nende assortiment "kummi ubadega" on umbes sama keiss. pildil kirjas, mis siukse välimuse sees olema peaks, kuid mitte alati just pole ;P
igatahes selle kommikoti vallutamine on jube põnev ning ma naudin alati, kuidas miisu koti kallal uudistab. seda on lihtsalt jube armas vaadata. :D
oeh...proosit
meenus, kui viimane kord 4 väikest kotti Jelly Beans'e koju tõin...miisul silmad kohe särama ning uudistas paki kallal siukse entusiasmiga, mida võid tavaliselt ainult lastes kohata, kui nad jõulupakke avavad. kõige meelsam oli 50-e erineva maiguga assortiment pakk (neid tõin õnneks 2), kuna kunagi ei saanud 100% kindel olla, mida sad. se oli nagu mäng vm, et mis nüd tuleb. selle mänguga seoses meenub tavaliselt harry potter'i esimene osa, kus poterdis ja halli habemega võlur komme proovivad - ei mäleta, mis poterdis sai, kuid se vana sai kõrvavahamaitselise kommi. vot nende assortiment "kummi ubadega" on umbes sama keiss. pildil kirjas, mis siukse välimuse sees olema peaks, kuid mitte alati just pole ;P
igatahes selle kommikoti vallutamine on jube põnev ning ma naudin alati, kuidas miisu koti kallal uudistab. seda on lihtsalt jube armas vaadata. :D
oeh...proosit
Tuesday, May 17, 2011
üllatus, üllatus...
ikka nii tore on suhe, kus mees suudab ka 1,5a hiljem oma naist üllatada (ja vastupidi). tavaliselt on ainult alguses paari-kolme (6) kuu sees üllatusi ning sis nagu juba tunned inimest. aga võta näpust. läheb aasta mööda ning suudan uuesti üllatada. ning just siis, kui naine arvab, et tunneb sind juba läbi-ja-lõhki, üllatad sa teda ka 1,5a möödudes. lahe. siuke asi hoiab suhte kahtlemata värskena (ning kergelt kikivarvul), kui tarvis arvestada ootamatustega.
igatahes on minul hea meel, et suudan veel üllatada ning vastupidi...ja vastupidi ning vastupidi ;)
proosit
igatahes on minul hea meel, et suudan veel üllatada ning vastupidi...ja vastupidi ning vastupidi ;)
proosit
Wednesday, May 11, 2011
Monday, May 9, 2011
Pistoleros
kah natuke sünnipäevakingist.
Tacticalshooting'us säärane pakett pluss mõned käsitulirelvad miinus automaadid.
enda lemmikuks kujunes Colt 1911 tüüpi püstol Lawman. mulle ned glockid ei meeldi kohe üldse - liiga palju plastikut. mõistan, et käepideme pehmendamiseks/mugavdamiseks võib puitu/plastikut veidike kasutada, aga kindlasti mitte relvakonstruktsiooniks. kui mul tukk käes, tahan, et seda ka tunda oleks. plastik mänguasjad mulle ei sobi, mis tuulega käest lendavad.
ja revolvrid nagu Dirty Harry (magnum) pole lissalt minu teema.
igatahes lahe kingitus oli. sain sellega meeletult hea ja suure ülevaate eri tüüpi käsitulirelvadest.
aitäh Miisu ;)
proosit
Tacticalshooting'us säärane pakett pluss mõned käsitulirelvad miinus automaadid.
enda lemmikuks kujunes Colt 1911 tüüpi püstol Lawman. mulle ned glockid ei meeldi kohe üldse - liiga palju plastikut. mõistan, et käepideme pehmendamiseks/mugavdamiseks võib puitu/plastikut veidike kasutada, aga kindlasti mitte relvakonstruktsiooniks. kui mul tukk käes, tahan, et seda ka tunda oleks. plastik mänguasjad mulle ei sobi, mis tuulega käest lendavad.
ja revolvrid nagu Dirty Harry (magnum) pole lissalt minu teema.
igatahes lahe kingitus oli. sain sellega meeletult hea ja suure ülevaate eri tüüpi käsitulirelvadest.
aitäh Miisu ;)
proosit
Niisama
Oti sünnipäevast... Iseendale meenutuseks ja õppetunniks: üllatuspeod on toredad ainult Ameerika filmides. Või noh, lõpuks läks kõik hästi ja mees oli rõõmus, aga enne seda olin peamine üllatuja mina.
Algul oli Plaan selline: 1) võtan reedel vaba päeva 2) valmistan päeva jooksul ette udupeene sünnipäevalaua 3) lähen Otile tööle järgi ja viin ta kingitust kätte saama 4) naaseme koos külalistega ja istume lauda.
Plaan hakkas lörri minema juba neljapäeval.
1) Kui ütled mehele, et "Ma tulen sulle homme kell 17.15 tööle järgi, vaata, et sa selleks ajaks valmis oled!", siis tuleb arvestada võimalusega, et seesama mees on riigiteenistuja ja teatab süütult vastu: "Järgi? Ei ole vaja. Mul on ju lühendatud tööpäev reedeti, ma tulen varem koju niikuinii."
Kui see riigiametnike neetud luuslangilaskmine on kahe silma vahele jäänud, võib arvestada ajakava esimese metsaminekuga.
2) Kui korraldad mehele üllatuspeo, mille ettevalmistamise ajakava tema riigiteenistujaks olemise tõttu (vt punkt üks) nihkub kolm tundi ettepoole, siis võib arvestada, et midagi läheb niikuinii veel metsa. Minul õnnestus rehv kuidagi puruks sõita.
Ajakava nihkus veel ja peo ettevalmistusaega jäi aina napimaks.
3) Kui oled sunnitud mehele üles tunnistama, et sünnipäeval liiga vara koju saabuja (vt punkt üks) leiab kodust ees poolikult ettevalmistatud sünnipäevapeo (vt punkt kaks), siis võib eeldada, et midagi läheb veel metsa. Minu puhul otsustas üllatatav, et tema keerab magama, kuniks külalised laekuvad. Kui talle teatada, et ei, nüüd tuleb püksid jalga panna ja kohe on väljasõit "romantikat tegema", siis tegi ta ette nii mossis näo, nagu üheski Ameerika üllatuspeo filmis ei näe. "Kuhu? Miks? Aga kellele see söök? Ei taha enam välja."
4) Pahura eestlase üllatusega rõõmustamine õnnestub siis, kui üllatus ja eeltöö on piisavalt head. Mina ähvardasin (vt punkt 3) meest romantika tegemisega. Ja kuna ta kahtlustas kurjasti, et nüüd tuleb minna mere äärde töllerdama minna, siis mõjus päris üllatus talle üsna rõõmustavalt.
Lõpp hea, kõik hea. :)
Aga muust... Taas osutus tõeks see, et ükskõik, mida sa tahad, kaltsukas satub see varem või hiljem su teele. Lihtsalt vahel niipalju hiljem, et kannatus on katkenud enne seda.
Mu vanad Adidas Superstarid andsid möödunud aastal otsad ja ma hakkasin otsima uut paari tenniseid. Kõne alla tuli kaks mudelit: kas Superstarid või Stan Smithid. Otsisin ja otsisin ja selgus, et Eesti pisituru diktatuuri juures ei müüda neid 1) naistele musta värvi ega 2) suuruses 36,5. Ptüi, kõik laste ja naiste Superstarid olid heledat värvi või miski lolli sädeluse vms jamaga. Ja Stan Smithi polnud üldse. Lõpuks ostsin kevadel mingist netipoest mustad Superstarid õiges suuruses ära ja maksin nende eest 70 eurot.
Eile aga koperdasin uuskasutuskeskuses tuliuute Stan Smithide otsa. Suurus 36,5, üleni mustad. Ilmselt ainult korra karbist välja võetud. 65-dollari hinnasildikegi oli alles. Uuskasutuskeskuse hind: 6 eurot.
Jah, ma pidanuks ootama. Varem või hiljem leiab asi, mida sa otsid, sind üles.
Peale selle sain nelja euro eest asise raamatusaagi:
Alice Seboldi "Mu armsad luud" (mida olin ammu tahtnud, aga ei raatsinud uuena raamatupoest osta, sest ma tõesti ei pea vajalikuks krimkade kõvakaanelisena soetamist raske raha eest). Teiseks sain Klaus Hagerupi "Kõige kallimaks maailmas" - Norra kirjanduse üks veider esindaja. Kolmandas ostsin Daniel Woodrelli "Häda ellujäänuile" - USA kodusõda on väga köitev teema, kuigi selle raamatu puhul on mul halb eelaimus. Ja lõppeks perekonnaromaan "Õhtusöök "Koduigatsuse" restoranis"... Tont teab, kas on hea. Aga ühe euro eest oli tutvustuses intrigeerivust küll.
Algul oli Plaan selline: 1) võtan reedel vaba päeva 2) valmistan päeva jooksul ette udupeene sünnipäevalaua 3) lähen Otile tööle järgi ja viin ta kingitust kätte saama 4) naaseme koos külalistega ja istume lauda.
Plaan hakkas lörri minema juba neljapäeval.
1) Kui ütled mehele, et "Ma tulen sulle homme kell 17.15 tööle järgi, vaata, et sa selleks ajaks valmis oled!", siis tuleb arvestada võimalusega, et seesama mees on riigiteenistuja ja teatab süütult vastu: "Järgi? Ei ole vaja. Mul on ju lühendatud tööpäev reedeti, ma tulen varem koju niikuinii."
Kui see riigiametnike neetud luuslangilaskmine on kahe silma vahele jäänud, võib arvestada ajakava esimese metsaminekuga.
2) Kui korraldad mehele üllatuspeo, mille ettevalmistamise ajakava tema riigiteenistujaks olemise tõttu (vt punkt üks) nihkub kolm tundi ettepoole, siis võib arvestada, et midagi läheb niikuinii veel metsa. Minul õnnestus rehv kuidagi puruks sõita.
Ajakava nihkus veel ja peo ettevalmistusaega jäi aina napimaks.
3) Kui oled sunnitud mehele üles tunnistama, et sünnipäeval liiga vara koju saabuja (vt punkt üks) leiab kodust ees poolikult ettevalmistatud sünnipäevapeo (vt punkt kaks), siis võib eeldada, et midagi läheb veel metsa. Minu puhul otsustas üllatatav, et tema keerab magama, kuniks külalised laekuvad. Kui talle teatada, et ei, nüüd tuleb püksid jalga panna ja kohe on väljasõit "romantikat tegema", siis tegi ta ette nii mossis näo, nagu üheski Ameerika üllatuspeo filmis ei näe. "Kuhu? Miks? Aga kellele see söök? Ei taha enam välja."
4) Pahura eestlase üllatusega rõõmustamine õnnestub siis, kui üllatus ja eeltöö on piisavalt head. Mina ähvardasin (vt punkt 3) meest romantika tegemisega. Ja kuna ta kahtlustas kurjasti, et nüüd tuleb minna mere äärde töllerdama minna, siis mõjus päris üllatus talle üsna rõõmustavalt.
Lõpp hea, kõik hea. :)
Aga muust... Taas osutus tõeks see, et ükskõik, mida sa tahad, kaltsukas satub see varem või hiljem su teele. Lihtsalt vahel niipalju hiljem, et kannatus on katkenud enne seda.
Mu vanad Adidas Superstarid andsid möödunud aastal otsad ja ma hakkasin otsima uut paari tenniseid. Kõne alla tuli kaks mudelit: kas Superstarid või Stan Smithid. Otsisin ja otsisin ja selgus, et Eesti pisituru diktatuuri juures ei müüda neid 1) naistele musta värvi ega 2) suuruses 36,5. Ptüi, kõik laste ja naiste Superstarid olid heledat värvi või miski lolli sädeluse vms jamaga. Ja Stan Smithi polnud üldse. Lõpuks ostsin kevadel mingist netipoest mustad Superstarid õiges suuruses ära ja maksin nende eest 70 eurot.
Eile aga koperdasin uuskasutuskeskuses tuliuute Stan Smithide otsa. Suurus 36,5, üleni mustad. Ilmselt ainult korra karbist välja võetud. 65-dollari hinnasildikegi oli alles. Uuskasutuskeskuse hind: 6 eurot.
Jah, ma pidanuks ootama. Varem või hiljem leiab asi, mida sa otsid, sind üles.
Peale selle sain nelja euro eest asise raamatusaagi:
Alice Seboldi "Mu armsad luud" (mida olin ammu tahtnud, aga ei raatsinud uuena raamatupoest osta, sest ma tõesti ei pea vajalikuks krimkade kõvakaanelisena soetamist raske raha eest). Teiseks sain Klaus Hagerupi "Kõige kallimaks maailmas" - Norra kirjanduse üks veider esindaja. Kolmandas ostsin Daniel Woodrelli "Häda ellujäänuile" - USA kodusõda on väga köitev teema, kuigi selle raamatu puhul on mul halb eelaimus. Ja lõppeks perekonnaromaan "Õhtusöök "Koduigatsuse" restoranis"... Tont teab, kas on hea. Aga ühe euro eest oli tutvustuses intrigeerivust küll.
Tuesday, May 3, 2011
13 minutit moeajakirja lehitsemist alandab enesehinnangut
Fantaasiatasemel ilu eksponeerimine tarbimisajakirjades on äärmiselt mõjus viis alandada naiste enesekindlust, et sundida nad uusi ilukaupu ja -teenuseid tarbima. Seda tõestas oma uuringus Turner (Turner et al., 1997). Ta leidis, et piisas vaid 13minutilisest moeajakirja lehitsemisest, et kutsuda lugejates esile frustratsiooni oma kehakaalu suhtes.
Uuringus eraldati naisüliõpilased kahte gruppi, ühele grupile anti lehitseda moe-, teisele uudisajakirju. Kuigi naised üksteisest kehakaalu ja pikkuse suhtes eriti ei erinenud, oli moeajakirju vaadanud naistel suhtumine oma kehasse märkimisväärselt negatiivsem kui teisel grupil – moeajakirjade lugemine tekitas naistes negatiivseid emotsioone oma kehakaalu suhtes, soovi olla kõhnem ja hirmu kalduda kõrvale kõhna naise standardist (ibid.: 614). See on ilmekas näide, et fotod naisteajakirjades mitte ei peegelda, vaid loovad ühiskondlikku taju ihaldusväärse naisekeha kohta.
Ja:
Edukate naistena on naisteajakirjades sageli portreteeritud naist, kes ei näi sale, on vanem ja vähem seksikam. Kui tuua välja kaasaegses lääne kultuuris sügavalt juurdunud uskumust, et sale= edukas, siis kas võib ülalnimetatust välja lugeda, et äriga tegelemine või karjäärialane edu ei ole naise puhul teguriteks, mille kaudu hinnatakse tema edukust lääne ühiskonnas.
Allikas: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15671/Baktoo_Raadik.pdf?sequence=1
Uuringus eraldati naisüliõpilased kahte gruppi, ühele grupile anti lehitseda moe-, teisele uudisajakirju. Kuigi naised üksteisest kehakaalu ja pikkuse suhtes eriti ei erinenud, oli moeajakirju vaadanud naistel suhtumine oma kehasse märkimisväärselt negatiivsem kui teisel grupil – moeajakirjade lugemine tekitas naistes negatiivseid emotsioone oma kehakaalu suhtes, soovi olla kõhnem ja hirmu kalduda kõrvale kõhna naise standardist (ibid.: 614). See on ilmekas näide, et fotod naisteajakirjades mitte ei peegelda, vaid loovad ühiskondlikku taju ihaldusväärse naisekeha kohta.
Ja:
Edukate naistena on naisteajakirjades sageli portreteeritud naist, kes ei näi sale, on vanem ja vähem seksikam. Kui tuua välja kaasaegses lääne kultuuris sügavalt juurdunud uskumust, et sale= edukas, siis kas võib ülalnimetatust välja lugeda, et äriga tegelemine või karjäärialane edu ei ole naise puhul teguriteks, mille kaudu hinnatakse tema edukust lääne ühiskonnas.
Allikas: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15671/Baktoo_Raadik.pdf?sequence=1
Subscribe to:
Posts (Atom)
