Lahingukool

eelmise nädala tipphetk oli, et N sain oma ratta lõpuks kätte. kuna lisavidinad olid odavamad, kui ma alul oodanud olin, sis täitsin summa maksimaalselt muude lisadega täites. kunagi panen pildi ka v-o üles, aga võin öelda, et juurde sai palju ja ratas näeb välja nagu saksa tank ;D...jube hirmus ja võimas mölakas (mulle meeldib).

eilsest paigutasin sis ennast võrru, meegomäele, lahingukooli. tänane esimene päev võeti lühemalt kokku (homme korralikum). nüd sis u. 8 nädalat koolitust sin kodust kaugel. koju san aint nädalavahetusteks (aga mitte tingimata alati). üritatakse õppetööga vist rohkem hirmutada, kui asi tegelt seda väärt - tunniplaani vaadates on maht tohutu, kuid jutud ja teadmised ütlevad, et hullu pole midagi.

täna ses mõttes sitt päev olnud, et ma jäin ennast toidule pannes hiljaks. nimelt, et täna väeosas süüa saada, oleksin pidanud ennast toidule panema juba möödunud N, aga meenus alles R. nisis sain tänase esimese eine alles peale "tunniplaani" kuskil 1600 tuuris...ja kohvi kah ;( aga edasine on juba parem. igaks juhuks ei käinud linnas ainult söömas, vaid ossin midagi head ka kaasa...ni igaks juhuks, kui kuperjaanovi toit peaks juhuslikult pask olema.

iseenesest on nõme taas miisust ni kaugel olla...no ei saa kohe rahulikult koos aega maha võtta ja lissalt teineteisele silma põrnitseda. nauditavad ajad on üürikesed ja sis peab taas emb-kumb meist kuskil kohustusi täitma. nüd sis taas minu kord igatsuse tekitamisel. aga okas, asjal on siiski ka positiivne pool - noorem veebli staatus.

enne õnnistust on tavaliselt alati pikk ja okkaline kannatusterada..."pea vastu, sõber".


proosit

Ursus semper fidelis

Juhuslikud seosed...

Eile sain pressiteate:

Kaisukaru kutsub sünnipäevale.

27. oktoobril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist kaisukarupäeva. Selle kombe algatas 1980. aastatel organisatsioon Kogu Maailma Head Karud, mis ühendab karusõpru üle terve maailma.

"Igaüks, kellel on lapsena olnud kaisukaru, teab, et karust paremat sõpra on raske leida. Kui kogu maailm näib sulle ülekohut tegevat, võid pista nina tema pehmetesse karvadesse ning tunda end taas turvaliselt ja kaitstult. Oma kaisukarule võid rääkida absoluutselt kõigest, ka muredest ja ebaõnnestumistest. Ta ei pahanda kunagi, vaid vastab sulle alati jäägitu armastusega".

Täna loen: karud söövad kalmistutel laipu

Kujundlik näide sellest, kuidas objekt ja selle tähendus võivad nihkes olla. Üks on pehme, armas ja usaldatav, teine on üks krdima suur karvane elukas, kes surnuaedu äärmiselt leidlikult kasutab.

Mulle meeldivad mõlemad.

Tänase kaisukarupäeva raames mõtlen oma lapsepõlve kaisukarule - väiksele pandale, mille kõhu ma põhjustel, mis enam ei meenu, kiilaks ajasin. Lisaks loen nimetet tähtpäeva raames õhtul kindlasti üle pisut Karupoeg Puhhi ja mõned Paddingtoni lood.

Elagu karu!

krdi tropp

käisin täna ühes õmblus ettevõttes. kõnniteel jalutades möödus minust vastassuunast auto nii, et tõmbas mind mõnusa lainega veelombist üle. tee oli ühesuunaline ja lai, ei võind sis tibake nihkesse ennast võtta raisk. teised autod (2tk) said ilusti lompi vältida, aga see türapea (võib-olla oli hoopis mingi libu) mitte. vaatasin kül korra numbrit, aga ei hakanud üles kirjutama...pointi ju pole. kesse kurat tõestab, et just tema ses kohas mind märjaks tegi...minu sõna tema vastu. järgmine kord peaks mingi raske eseme kätte varuma ja aknasse järgi saatma, nagu jana kunagi tegi. sis mendid kutsuma jne. janale jäi viimane kord õigus igatahes. maksis mingi 200 trahvi, aga autojuht sa mingi korralikuma litaka.
igatahes ajas sita keema veidi.

täna vist varakult magama...ikka rõve väsimus peal.
head vihmarohket ilma.


proosit

Põhja Kaitseringkonna operatiivkorrapidaja abi

taas toimkonnas. arvestades, et toimkonna eel sain kihluspidu vol.2 järgselt magada 5,5h, olen arvestatavalt hakkama saanud. hetkel tulen 4h-lt uinakult ja pole väga vigagi...eks omekul hakkab korralikult tunda andma.

uus kohvi sees, kanal 2st mingi romantika, maja vaikne - chill. oii, mingi ööliblikas lendas aknast sisse.

hmm...täna linna vel minema. vaja KV vormile veebli paelad peale panna, aga enne seda peab ennast kodus 1 unega vel kosutama. ei tahaks üleväsimusest rattaga vastas suunas sõitma hakata. õnneks sab ka T omekul pikalt magada...alles peale lõunat alustan tundidega.

PS: avastasin, et orkuti lauahoki mäng on jube lahe...teen rekordeid.


proosit

B-300

järjekordne nädalake selja taga.
ilm hakkab vaikselt ära kiskuma. tuul, vihm, lörts, lumi, külm...kuidagi ootamatult tuli. jah, on juba oktoobri lõpp ja kuum suvi selja taga, aga ikkagi. suvi oli ju selline lämmi, et teda nagu korralikult nautida ei saanudki...pigem otsisid pidevalt varjulist ja jahedamat kohta, kus hinge tõmmata. oleks olnud siukse nauditava temperatuuri vahemikuga 25-30 pluss kraadi, oleks tiba teine lugu. nüd tunne, et suve aeg, mis mõnus oli, jäi üürikeseks.

see selleks...eile sain teada, et mu ratas on tallinna jõudnud ja ka vastavad rahad fondidesse (või fondidest) üle kantud. teavitus tuli hommikul, kuid sellele reageerida ei saanud, kuna olin hommikust õhtuni klooga laskeharjutusväljal tankitõrje granaadiheitja B-300 laskmistel.
laskmised ise olid lahedad. esialgu lasti "käsi soojaks" alakaliibritega (mis pointless, kui kohe hakkad õiget asja laskma [lasknud sis varem]), mis vastavalt hiina kvaliteedile kõvasti tõrkusid, ja sis kumulatiivgranaate. ammu polnud nii lähedalt TT laskmist tajunud - ikka mõnus kohe, kui mingi kõva tume mats sinu lähedal käib, ni et püksid lehvivad ;D
osad poisid olid samuti jube vaimustuses sellest, eriti 2 venelasest noor-keskerakondlast ;P mõlemid siuksed kõrgelt (üle-)motiveeritud poisid...teate ju kül, et "liigne agarus on ogarus", aga vähemalt seni nad ise ei tõrgu.

aa, tagasi ratta juurde...näitan sis ka ära, miukse kasuks otsustanud olen

leidsin sis selle Hawaii Expressist (kui vel varem märkimata jäi). muidu 12kilo, sügissoodus 8 330.-
arvan, et peaks vastupidav olema kül...neid originaalhinnaga 7kilo rattaid, millel ka taguamort, katsetada ei julge. kardan, et mäest laskudes kihutab tagaratas minust mööda. kahju kül, et peatselt enam sõita ei kannata. ise plaanin sõita, kuniks maastik vel lubab...ilm ja külm mind ei heiduta, aga suured lumehanged ja nendest kitsaks voolitud kõnniteed kül.
rattale lähen tähtsa tädiga järgi kas K või N, nisis varsti oled sa minu...my precious.

panipaigas läeb aint kitsaks...JUBA. miisu ratas on sees, nüd ka auto suve rattad (jah, just rattad, kuna tai ostnud aint rehve, vaid ka veljed, nisis täismäng), sis venna pirrakas roolkelk...nüd tuleb sis ka minu ratas. mingi nädal käsin poes vaatamas seda agregaati, mis ratta lae alla tirib, kuid se ei jätnud kõige usaldusväärsemat muljet. peaks janal laskma valmistada mingid kronsteinid, mille najale ratas seina külge tiba kõrgemale panna..

okas, kui ratas käes, sis uhkustan edasi ;)


proosit

Nii sünnib kunst

Mis saab siis kui lasta kokku Carmen Pritson-Tamme ja Kanal2 eelarve?

Tanel Padar laulab Michael Jacksonit ja asja juures ahistatakse ilmsüütuid lapsi. :S

Et siis täna liikus koolide listides selline kiri:

Tere Lp. Lapsevanemad!

Seoses saatesarjaga "Rääkimata lugu" tahame filmida muusikavideot,
mille eesmärk on tõmmata tähelepanu valitsuse tegemata tööle!

Saate lõpus näitame muusikavideot laulust, mis tehtud Michael Jacksoni
" they dont care about us" fonole.

Kuna see on väga võimsa artisti väga võimas laul, siis ei saa ka meie
minna alternatiivile.Eeslauljaks on tõenäoliselt Tanel Padar.

Muusikavideo filmitakse erinevates kohtades. 31 oktoobril on aga kõik
lapsed( ilma vanusepiiranguta) oodatud hommikul kell 10:00 Toompea
ette. Laulame koos laulu refrääni osa. Tantsulise liikumise paneb
kohapeal paika Joel Juht.Filmimiseks kulub kaks tundi.
Küsimuste puhul võite pöörduda Carmeni poole
carmen@kanal2.

Olgu selle Carmen Pritson-Tamme saate sisuga kuidas on, selliseid asju on ju ka vaja, ja isegi väga, aga...

"Võimas artist" Michael Jackson, kelle "võimsat laulu" siis hakkab üle laulma teine "võimas" artist Tanel Padar?

Toompea ees?!

Lastekarja saatel?!

Tule taevas appi, kui moodsaid klassikuid tsiteerida.

Pädevad spetsialistid

Äripäeva Kadri Jakobson on teinud Tallinna keskkonnaameti värske juhi Otto Popeliga imelise intervjuu.

Ajakirjanduslikus mõttes rõõmustab intervjuu kõrva igati, aga inimlikul tasandil läheb vaikselt jälle süda pahaks. Järjekordne korruptant linnavalitsuses. Vaesed keskkonnaameti ametnikud, kes tõesti oma tööd oskavad ja sellest hoolivad. Nüüd on neil juhiks mees, kelle eelmistel töökohtadel pole keskkonnaga udutuhkagi pistmist ja kelle aitas ametisse asjaolu, et tema firmaga seotud firma andis Savisaarele 2,7 mln krooni võlgu.

Üritasin ise samuti herr Popeliga intervjuud teha, aga härra teatas, et enne kuu lõppu ta küsimustele ei vasta, kuna pole veel oma tööga kursis. Väga mugav.

Ilmselt oleksin pidanud samuti minema keskkonnaameti ukse taha luurama, et mõni lause jõuga välja pitsitada.