A-TEAM

eks kõik poisid-mehed ole elus selle etapi läbi elanud, et korra-kaks sarja A-rühm vaadata, k.a. mina. mõtlesin sis, et filmi vaatamine oleks lahedalt nostalgiline ettevõtmine kunagiste iidol-kangelaste pihta. nisis tegi miisu mulle kingituse ja ostis 2 piletit esilinastusele.

käisime sis eile ilusti kohal ja mulje jäi ülimalt positiivne. ni head filmi pole ammu näinud, kus on kõvasti märulit ja huumorit korraga. oli ka paar üürikest romantika stseeni, mis sellesse filmi kuidagi ei sobinud, kuid õnneks nad filmi ei rikkunud. kui üldjuhul mingi romantika või seksi-stseenid märulitesse sobivad, sis sellisesse humoorikasse märulisse kindlalt kohe mitte...isegi miisu nõustus minuga.


mis vel filmi puhul meeldis - 30+ aastat vana seriaal oli väga sobivasti täispika filmi jaoks kaasajastatud tänapäevaga. filmi algus kujunes lõppsisust 8 aastat varasemaks, tänu millele relvastus alguses tiba iganenud oli, kuid üldjuhul sobis ja mulle meeldis.

igatahes soovitan kõigil, kellele sari meeldis kui ka neile, kes sarjast ei hooli, vaatama minna..!


proosit

naiselik ülemõtlemine

krdi naised raisk -

• teed nalja - neil lõbus
• sad mingi totrusega hakkama naeruvääristades ennast - neil lõbus
• naeruvääristad meelega ennast enesekriitika läbi - neil lõbus
• ted kerge kriitilis-sarkastilise nalja naise kulul - kohene tujumuutus absoluutse nullini (-273)

miks on ni, et naistel meeldib teiste üle naerda, kuid, kui kasvõi natuke nende üle naerdakse, sis kohe solvunud. ok, kui nali avalikuks teha, sis on vast rohkem isikus kinni - kas paksu nahaga või mitte - , aga, kui individuaalselt näost näkku naljatada, sis võiks oma kalli mehe kriitikat ja sarkasmi ikka paremini taluda...minu hoolivus sellest ju ei vähene.

mõistan, et naistel rohkemal-vähemal määral mingi enesekriitika kenasti olemas on. aga, kui oma mees midagi taolist otse näkku ütleb, on kohe paanika

"kuidas sa julged, miks sa nimodi ütled"

..jne. krt, oleks sis midagi, mis oleks väär. puhas tõde. kui muidu on terav kellegi teise suust karmi kriitikat enda kohta kuulda, sis oma mehe suust peaks se olema vastuvõtlikum, kui kreemikook maasikatega. oma mees on aus ja sugugi mitte pahatahtlik. peaks rohkem nagu hindama seda ausat otsekohesust. peale kõike seda karmi reaalsust on inimene mulle täpselt sama kallis ja armas edasi.

ei tea...ei mõista seda naiselikku emotsionaalset ülemõtlemist. edaspidiselt köhatan aint võõraste naiste pihta, kuna neist kotin ni vähe kui võimalik...oma naise ees lissalt hoian suu mulgu kinni ja sis olgu rahul selle vaikiva nukuga...ise seda tahab (-vad) (vähemalt ennast väljendavad kül sääraselt)!!


proosit, raisk

sõida ettevaatlikult

">


vaatasin orkutis sõbra konto alt ühte uut videot ning pani mõtlema - maailmas on ikka hulle juhte sitaks, kelle tõttu liikluses pidevalt oma elu pärast riskima pead. vahet pole, kas oled ise idioot ja kihutad arulagedalt ringi või kimab sulle mingi teine idikas külje pealt sisse...ohtu kujutab liiklus sulle pidevalt sellegipoolest.

kui nüd meenutan, sis isiklikult ühtegi sõpra liikluses mul surma pole saanud (kergemaid vigastusi kül), kuid seda videot vaadates meenub, kui vähe sinu püüdlikkus siiski rolli mängib...ja igaüks meist suvalisel momendil paugu sisse võib saada. tahaks loota, et selliseid turakaid vähemaks jäb ning minu sõpruskonda vastav teema kunagi ei puudutaks.


proosit

Saurusest hülgeks & tiibadega vägistajaks

Käisime Pontuga eile vaatamas Frankesteni-müüdi taaselustust ehk filmi „Hübriid".

Kaks teadlast loovad enda ja mitmete erinevate loomade DNA-kokteili põhjal eluka, kes oma arengufaasides meenutab esmalt saurust, siis hüljest, siis inimest ja lõpuks mardust. (Kirjapanduna kõlab see totternaljakalt, eksole.) Elukas on oma arengufaasides algul lapselikult kiinduv ja lõpuks seksuaalselt agressiivne – võrgutades esmalt oma isafiguuri ja lõpuks vägistades ema. Ja ta muudab vahepeal sugu ka. Emasest isaseks. Miks, seda ei seletata. Ega ka seda, miks peaks üks täie aruga biokeemik panema kokku kõiki mõeldavaid DNA-sid ja siis lootma, et sealt midagi head välja tuleb.

Igatahes saavad nad selle DNA-kokteili tulemuseks mürgise saba ja kahepaiksekopsudega tiivulise olendi, kes korraldab filmi lõpus tapatalgud ja saab seejärel kõigi filmireeglite järgi ka ise tapetud, olles eelnevalt viljastanud oma ema.

Niipalju lühidalt sisust.
Aga
uitmõtteid filmiga seoses.

- Miks see etteaimatavate süžeepööretega kompott mulle meeldis? Ilmselt sellepärast, et filmi visuaalia, eeskätt elukas ise (keda 3D efektide kaasabil mängis veetlev Prantsuse näitlejatar) oli esteetiliselt niivõrd nauditav. Pean tunnistama, et olen nõus ka väga halbu filme vaatama, kui nende visuaalia mind rahuldab. Toon mõistuse ohvriks ilule, st. Halb.

- „Hübriidi“ lavastaja pakub filmis pikki kaadreid imetlemaks geneetilise värdja tegemisi, sh ka tema seksi inimesega. Pakub seepärast, et teadis, et see vaatepilt kõditab vaatajaid. Miks? On sellel seos kaasaja inimese pideva rahulolematusega oma kehaga? Keha muundamine ja parandamine, soorollide ähmastamine ja seksuaalse lubatavuse piiride laiendamine on hetke kultuuris üliolulisel kohal. Kinotoolil istuja, kes endiselt on kinni oma keha ja soo vormis, saab „Hübriidi“ vaadates laiendada kõiki piire, mida ta endale ette kujutada suudab.

- „Hübriid“ räägib omal kombel ümber Frankensteini loo ja puudutab servapidi Oidipuse lugu, kuid ennekõike – minu meelest – räägib vastutusest üldisemalt. Vastutus – olgu siis oma töö, lapse, lemmiklooma vms ees – on midagi, mille tähtsus on järjest kahanenud. Kui midagi ei meeldi või läks valesti, saab alati kõigest loobuda, edasi delegeerida või eest ära minna. Tagajärjed ei ole tavaliselt katastroofilised ja töökohast, kooselust või isegi lapse kasvatamisest taandumist vaadeldakse inimese põhiõiguste sekka kuuluva vabaduse märgina, mitte põgenemisena. Filmis jälgides teadlasi painavat küsimust – kas olend tappa või mitte – ei näe mina mitte armastuse, vaid tüdimuse küsimusena. Kas nad viitsivad veel tülika ja potentsiaalselt ohtliku loomaga tegeleda, või taanduvad vastutusest. Nende siseheitlusi jälgides meenuvad endalegi korrad, kui on olnud tahtmine millegi tegemisest loobuda, kuna vastutus kipub ebamugavalt suureks muutuma.

kõikuv motivatsioon

jälle nädalaks koju. teised möllavad metsas, mina passin kodus :PP jama tegelikult. kui jalg ni palju ei pidurdaks, teeksin üsna hea meelega kaasa. praegu aga jalg tavapärasest rohkem kange, valus ja põletikus - haavandid (2tk) ajavad mingit jama välja. mõistan, et olen ülepingutanud. oleksin jätkanud tavapärase tempoga, suudaksin praegu võitluskaaslastega pool-aktiivselt või vähemalt passiivselt kaasa tegutseda...selle asemel aga "lakun haavu" ja loodan kiirele paranemisele. alul ju läks ni hästi. tean kül, mis jalale ülekoormust pakkus. oleks pidanud juba sis tuure vähemaks võtma, aga tagantjärgi tarkus on alati 1 tõbras olnud. hea, et ülemus mõistev on ja mööndusi teb.

tean, et lõppkokkuvõttes ma jaoülemaks ei hakka, kuigi klassifikatsioon seda näitama hakkab, ning metsas kihutama samuti mitte, sooviks ikkagi, et vähemal-rohkemal määral selleks siiski võimeline oleksin. praegusel juhul aint instruktori ametit endale lubada saangi - kabinetis ja klassiruumis asjatamine ning võimalusel maastikul vaikselt kõrvalt juhendamine. pean endiselt harjuma mõttega, et enam kõike teha ei saa...RAISK.

kui jalg ni terve on, et enam paremaks ei lähegi (mis on loodetavasti väga terve, mitte mingi poolik immitsev äbarik), hakkan kõikvõimalikke asju enda jaoks korraldama. sis ei tule vähemalt tunnet, et olen millestki ilma jäänud ;)


proosit

päevaplaan

mis ma teen, mis ma näen
läpakas on minu käes
otsin õiget nuppu taga
et saaks panna raali maha

jalule end ajan taas
juba olen ajast maas
telefoni haaran kaugelt
enam minu hääl ei rauge

"kus, milla, kuidas saab?
tahan, tahan tšekki kaa."
"tulge siia, ootan teid",
kostab vastuseks mul neid.

sõita vaja sinna-tänna
asjad mööda ilma rännand
kinni püüda kõik, mis tarvis
ja sis ongi pikk, pikk päev......................................LÄBI!!

;P


proosid

KASVUHOONE

võtsime otsuse miisu memmele uus kasvuhoone osta. tegin sis netis baasuuringu. hinna-kvaliteedi suhet arvestades on kõige asjalikum polükarbonaat kattega kasvuhooned. leidsin soodsa ettevõtte ning kinnitasin ostu. ägedam trall hakkas kauba kättesaamisega.

sõitsin janaga laagrisse maksimarketi taga asuvatesse ladudesse. kaup, mis esialgu kirjade järgi pidi mahtuma komplekteeritult pagaasnikusse, oli 2,7m pikk ning poleks sinna mahtunud ka pooleksväänatult. mõtlesime esialgu asja ootele jätta ja hiljem tegeleda, kuid anti teada, et on sealt samast võimalik rentida haagist. no tegelesin sis sellega. valvurilt mingid paberid, sealt edasi poe kassasse makset ja tagatisraha andma ja tagasi valvuri juurde. se vaatas üle ning tõttasime uuesti lattu. saime kauba ilusti peale ning mõtlesime, mis edasi sab. kui alguses plaanisin selle "pagaasnikusse mahtuva paki" koju viia, et nv-l koos miisuga maale kanseldada, sis nüd kaalusin alternatiive pakk kohe maale transportida.

janal oli samuti 1 asi linnas korda ajada. kuna esialgu plaanisin juba 1630 kodus olla, sis nüd asjad teisiti. andsin ka miisule teada, et korjame ta peale tööd peale ja tuiskame memme juurde. oletasin, et miisu peale tööd (1700) kohe koju tõttab, aga selgus hoopis, et ta oli ikka vel tööl ning pidime teda bussitaskus ootama...tervelt 3min!!! ise mõistsin, et ta kodo ja 2min-se ennakuga kõne toob miisu ilusti õigeks ajaks ette, kuid eksisin. tundub, et tulevikus on lissam naisterahvas 15min varem kuhugi ette ajada ning sis ootab, kuni järele tullakse :P

point, miks närveldasin oli, et haagise rent oli kül 12h-ks, aga haagis vastu võetakse kuni kella 2000-ni. kuna ei teand, kaua meil sellisel kella ajal liiklusega läheb, kiirustasin. tõsi, ei rõhutanud miisule, et meil aeg jalaga persse taob, kuid eeldasin, et aegadest peetakse sellegipoolest kinni...järgmine kord olen targem.

igatahes saime lõpuks liikuma. linna piirist maale jõudsime poole tunniga (1,5h vel aega), nisis mu paanika kadus. maal olime heal juhul vaid 5min (pakk maha) ja kohe tuiskasime tagasi.

enne 1900 olin juba haagisest lahti saanud ja tõttasime juba kodo poole. mingi moment, mil haagist ära andsin, helistas koletis ja meenutas mulle filmiõhtut. mainis, et esialgu pidi se kl1800 toimuma, kuid ootamatu aktiivsuse tõttu teisi alternatiive kasutada olin selle kellaaja unustanud. pole hullu, määrasin (olles juba kodus) uue aja.

õhtul sis vaatasime 3-kesi filmi "valhalla rising", mis oli ni igav kunstipärane film, et isegi miisul läks süda pahaks..ja sel teemal rohkem ei peatu.

igatahes oli sekeldusterohke päev. edaspidiselt võiks asjad siiski veidi lihtsamalt ja läbimõeldualt käia.


proosit