Ja vastu sain linnavolikogu pressiesindaja kirja: Loodetavasti saite vastuse äsja toimetustele saadetud pressiteatest, sest linnavolikogu esimees ei soovinud eraldi EPL-ile kui "Pravdaga võrreldavale väljaandele" midagi öelda.
Hämmastav rünnak nii lihtsate küsimuste peale. Aga näib, et ju siis pole midagi ei unustatud ega andestatud. :D Aasta tagasi kaebas härra Vitsut mind Avaliku Sõna Nõukogusse au haavamise ja ma ei tea mille pärast veel. Lugu ise oli toona selles, et Toomas Vitsuti ülesandel helistasid linnavolikogu ametnikud tööajast ja töötelefonil inimestele koju ja tegid Keskerakonna propagandat. Mida üks ametijuhendi järgi erapooletu ametnik mõistagi teha ei tohi. Asi tuli avalikuks uskumatu ämbri läbi - üks ametnik helistas kogemata ühe Päevalehe ajakirjaniku tuttavale. Jutt läks sealt levima.
Teema võeti menetlusse ja sellest sai mitu lugu, mh see. Toomas Vitsut ise ei andnud ennast kommentaariks kätte. Ja kui lõpuks, ca päev hiljem vms vastas, siis saatis lausa hämmastavat juttu - demagoogilist ja lisaks äärmiselt ülbet. Sain ta toona ka telefonitsi kätte, kus ta nimetas minu küsimusi labaseiks, solvavaiks jms ja lõpuks viskas toru hargile.
Mõned päevad hiljem kaebas ta alustuseks minu ja siis veel need teised Päevalehe ajakirjanikud, kes olid antud looga kasvõi servast kokku puutunud, Avaliku Sõna Nõukokku. Väites, et "avalik huvi teema vastu polnud piisav, et loo oleks pidanud avaldama tema kommentaarita". Jahaa. Õige ta on, vastaspoole kommentaar tuleb võtta. Aga antud juhul, kui EPL jäänuks tema kommentaari ootama, oleks lugu ilmumata jäänud, sest ta poleks vastanud. Nii et jah, meie avaldasime ilma tema sõnavõtuta.
ASNis mis koosneb pea ainult keskerakondlastest, ta võitis - kildkonna värk, eksole. Aga pressinõukogus, milles vist ühtki keskerakondlast pole, võitis jällegi Päevaleht. Kuna avalik huvi teema vastu oli kahtlemata olemas, sest kuigi selline tööajast propaganda tegemine ilmselt kedagi ei kahjustanud ja arvestades linna ametnikearmeed ei jäänud tõenäoliselt ka midagi olulist tegemata, on tegu jämeda rikkumisega eetika põhimõtete vastu.
Aga see võit ASNis ilmselgelt Toomas Vitsuti meelt ei mahendanud, sest seda otsust avalikkuses ei nähtud, kuna ASNi mõjukus on pea olematu. Küll aga olid Päevalehe ja meie teema üles võtnult ka Postimehe artiklid vägagi nähtavad.
Ja paistab, et ta pole seda unustanud, sest mis muud põhjust oli tal mulle täna niiviisi nähvata? Laskudes jällegi ametniku jaoks eriti ebaväärikale isiklikule tasandile.
Igatahes, tuju tegi heaks. Sest, tsiteerides mu endist ülemust: "Kui sa pole oma tööpäeva jooksul ühtki ametnikku välja vihastanud, siis pole sa oma tööd teinud." Ja tsiteerides mu praegust ülemust: "Keegi siit kaugel teab, kes sa oled, ja see ei meeldi talle." Hell yeah.
Hea tuju jätkub, sest ees on veel palju toredat: peatselt alustab tööd Tallinna TV, mille jaoks peaks leheruumi juba praegu ära broneerima. Sest selle artikli peale helistas mulle Tallinna TV juht ja nimetas mind sapiselt eksperdiks, kes ruineerib oma arvustustega Tln TV ausat projekti. Lubasin lahkesti, et ei piirdu mitte ainult prooviperioodi vaatamisega, vaid pühendan oma tähelepanu nende kanalile ka hiljem. Ja tõepoolest, seda ma ka kavatsen. Seda totrust pean ma oma silmaga nägema (ja sellest kirjutama).
Huvitavat on veel tulemas - Tartus tuleb 4. novembril konverents "Elust, usust ja usuelust", mis võtab mitmekesiste ettekannetega kokku eestlase kaasaegset religioossust käsitleva uuringu. Muuhulgas on ettekannete seas ka teema, kuidas religioossus mõjutab moraalikäitumist - ehk siis kas usklik varastab rohkem või vähem kui ateist? Ootan huviga ja kui korda läheb, maksab leht osavõtutasu ja ehk ka bensiinikulu kinni. Loota vähemalt võib.
No comments:
Post a Comment