Heavy user

Avastasin TNSi uue põneva uuringu: "Digital Life". Esindusliku valimiga uuring (50 000 küsitletut 46 riigis) näitab Eesti kohta, et keskmine netiligipääsuga eestlane on veebis 13 h nädalas. Laias laastus siis 2h päevas, mis ei tundugi ööpäeva lõikes nii väga palju.

Samas - ööpäevast ca 8 h me magame. Nii. Järgi on 16. Viis päeva nädalas me käime tööl, mis koos sinna mineku, sealt tagasituleku ja poeskäiguga võib päevast ampsata kuni 10 tundi.
Alles on 6 tundi. Süüa tahaks ka - pool tundi või enam veel netiajast maha. (Tõsi, usinamad, mina sealjuures, haaravad süleri ka söögilauale taldriku kõrvale.). Aga olgu, arvame selle maha. Pool tunnikest võiks hügieenile ka kulutada. Ja ongi vaid viis tundi järel.

Niisiis on keskmisel töötaval inimesel ööpäevas oma vaba äranägemise järgi kulutamiseks 5h, millest kaks me oleme otsustanud kulutada arvuti taga küürutades. Am I to judge? Ei.

Ma ise olen igas mõttes interneti heavy user ja muutun kergelt hüsteeriliseks juba esimese tunni jooksul, mil ma olen püsiühendusest lahutatud. Minu internetikasutus on selle uuringu valguses eriti raju - ca 70-75 h nädalas. Vähemalt! Aga olgu, mu töö on ka veebipõhine. Igatahes mina esimest kiva pilduma ei hakka. :)

Aga siiski. TNS kaardistas inimese netikasutusaja selle järgi, mida inimesed ise pidasid kõige olulisemaks. Eesti puhul: 41% e-kirjadega seotu, 19% sotsiaalvõrgustikud. Uudised, sport, ilm 14%, asjaajamine 11% , isiklikud huvialad 6% ja siis näpuotsaga muud: paar protsenti multimeediat, mängimist jms.

See kaardistuspõhimõte on veidi üllatav. Sest see, mida peetakse kõige tähtsamaks, ei pruugi olla see, millega tegelikult enim tegeldakse. Ma pole mõõtnud, aga minu vaba aja veebikasutuse neelavad lõviosas blogid (loen stabiilselt ca 25 blogi), ajalehed ja msn ( ca paarkümmend inimest, kellega tihedamalt suhtlen). Lisaks on see ebamäärane surfamine - lingilt lingile, wikipediast väikeste ajalehtedeni. Samas teen ma seda võrdlemisi piiratult - peamine on kellegi tuttava veebikeskkonnast või mõnest väljaandest leitud teemade edasiguugeldamine. See võib tunduda arendavana, kuid samas - kuna minu tuttavad on valitud vastavalt minu huvidele, siis ei välju ma tegelikult pea kunagi oma diskursusest (näe, sain jälle viimasel ajal poppi sõna kasutada :)) ja areng jääb piiratuks. Aga see selleks. Inimese võimalus muuta oma arengusuunda on huvitav küsimus, kuid mitte lahkamiseks siin ja praegu.

Milleni ma tahtsin jõuda, on see, et TNSi mastaapne uuring jätab tegelikult näitamata, mida me selle 2h netikasutuse käigus teeme ja mis suunas see võib meid mõjutada. Ja kas veebikeskkonnas (kvaliteetselt?) veedetud aeg on millegipoolest parem või halvem sellest, mida võiks veeta reaalsete inimeste seltskonnas.

Mõtteainest annab uuring igatahes rohkem kui rubla eest.

Ja naljakas on pista võrdlustabelisse ntks Jaapani ja Türgi veebikasutused. Ühed vuhivad ilmselt tööd teha (e-kirjade ja asjajamise osakaal prioriteetides !) ja teised möllavad suhtlusvõrgustikes (ilmselt ajavad valgetele naistele Orkutis keelt kõrva) ning tulemused on näha: Jaapan on masust hoolimata majanduse üks tippriike ja Türgi - noh, Türgi... Seal on räpane ja püütakse turistidele võltskulda ja kebabi pähe määrida :D