kõikuv motivatsioon

jälle nädalaks koju. teised möllavad metsas, mina passin kodus :PP jama tegelikult. kui jalg ni palju ei pidurdaks, teeksin üsna hea meelega kaasa. praegu aga jalg tavapärasest rohkem kange, valus ja põletikus - haavandid (2tk) ajavad mingit jama välja. mõistan, et olen ülepingutanud. oleksin jätkanud tavapärase tempoga, suudaksin praegu võitluskaaslastega pool-aktiivselt või vähemalt passiivselt kaasa tegutseda...selle asemel aga "lakun haavu" ja loodan kiirele paranemisele. alul ju läks ni hästi. tean kül, mis jalale ülekoormust pakkus. oleks pidanud juba sis tuure vähemaks võtma, aga tagantjärgi tarkus on alati 1 tõbras olnud. hea, et ülemus mõistev on ja mööndusi teb.

tean, et lõppkokkuvõttes ma jaoülemaks ei hakka, kuigi klassifikatsioon seda näitama hakkab, ning metsas kihutama samuti mitte, sooviks ikkagi, et vähemal-rohkemal määral selleks siiski võimeline oleksin. praegusel juhul aint instruktori ametit endale lubada saangi - kabinetis ja klassiruumis asjatamine ning võimalusel maastikul vaikselt kõrvalt juhendamine. pean endiselt harjuma mõttega, et enam kõike teha ei saa...RAISK.

kui jalg ni terve on, et enam paremaks ei lähegi (mis on loodetavasti väga terve, mitte mingi poolik immitsev äbarik), hakkan kõikvõimalikke asju enda jaoks korraldama. sis ei tule vähemalt tunnet, et olen millestki ilma jäänud ;)


proosit

päevaplaan

mis ma teen, mis ma näen
läpakas on minu käes
otsin õiget nuppu taga
et saaks panna raali maha

jalule end ajan taas
juba olen ajast maas
telefoni haaran kaugelt
enam minu hääl ei rauge

"kus, milla, kuidas saab?
tahan, tahan tšekki kaa."
"tulge siia, ootan teid",
kostab vastuseks mul neid.

sõita vaja sinna-tänna
asjad mööda ilma rännand
kinni püüda kõik, mis tarvis
ja sis ongi pikk, pikk päev......................................LÄBI!!

;P


proosid

KASVUHOONE

võtsime otsuse miisu memmele uus kasvuhoone osta. tegin sis netis baasuuringu. hinna-kvaliteedi suhet arvestades on kõige asjalikum polükarbonaat kattega kasvuhooned. leidsin soodsa ettevõtte ning kinnitasin ostu. ägedam trall hakkas kauba kättesaamisega.

sõitsin janaga laagrisse maksimarketi taga asuvatesse ladudesse. kaup, mis esialgu kirjade järgi pidi mahtuma komplekteeritult pagaasnikusse, oli 2,7m pikk ning poleks sinna mahtunud ka pooleksväänatult. mõtlesime esialgu asja ootele jätta ja hiljem tegeleda, kuid anti teada, et on sealt samast võimalik rentida haagist. no tegelesin sis sellega. valvurilt mingid paberid, sealt edasi poe kassasse makset ja tagatisraha andma ja tagasi valvuri juurde. se vaatas üle ning tõttasime uuesti lattu. saime kauba ilusti peale ning mõtlesime, mis edasi sab. kui alguses plaanisin selle "pagaasnikusse mahtuva paki" koju viia, et nv-l koos miisuga maale kanseldada, sis nüd kaalusin alternatiive pakk kohe maale transportida.

janal oli samuti 1 asi linnas korda ajada. kuna esialgu plaanisin juba 1630 kodus olla, sis nüd asjad teisiti. andsin ka miisule teada, et korjame ta peale tööd peale ja tuiskame memme juurde. oletasin, et miisu peale tööd (1700) kohe koju tõttab, aga selgus hoopis, et ta oli ikka vel tööl ning pidime teda bussitaskus ootama...tervelt 3min!!! ise mõistsin, et ta kodo ja 2min-se ennakuga kõne toob miisu ilusti õigeks ajaks ette, kuid eksisin. tundub, et tulevikus on lissam naisterahvas 15min varem kuhugi ette ajada ning sis ootab, kuni järele tullakse :P

point, miks närveldasin oli, et haagise rent oli kül 12h-ks, aga haagis vastu võetakse kuni kella 2000-ni. kuna ei teand, kaua meil sellisel kella ajal liiklusega läheb, kiirustasin. tõsi, ei rõhutanud miisule, et meil aeg jalaga persse taob, kuid eeldasin, et aegadest peetakse sellegipoolest kinni...järgmine kord olen targem.

igatahes saime lõpuks liikuma. linna piirist maale jõudsime poole tunniga (1,5h vel aega), nisis mu paanika kadus. maal olime heal juhul vaid 5min (pakk maha) ja kohe tuiskasime tagasi.

enne 1900 olin juba haagisest lahti saanud ja tõttasime juba kodo poole. mingi moment, mil haagist ära andsin, helistas koletis ja meenutas mulle filmiõhtut. mainis, et esialgu pidi se kl1800 toimuma, kuid ootamatu aktiivsuse tõttu teisi alternatiive kasutada olin selle kellaaja unustanud. pole hullu, määrasin (olles juba kodus) uue aja.

õhtul sis vaatasime 3-kesi filmi "valhalla rising", mis oli ni igav kunstipärane film, et isegi miisul läks süda pahaks..ja sel teemal rohkem ei peatu.

igatahes oli sekeldusterohke päev. edaspidiselt võiks asjad siiski veidi lihtsamalt ja läbimõeldualt käia.


proosit

Cyrano de Bergerac

käisin miisuga N õhtul estonias ooperit vaatamas/kuulamas.
käisin seda ka kuskil 10 aastat tagasi vaatamas (muusikaajaloo retsensiooni tarbeks) ning kõige hullem polnudki. ka polnud ta ajahamba järel hullemaks läinud. esimene vaatus tundus aint kuidagi tüütu, aga teine ja kolmas olid juba ok ja möödusid päris kärmelt.

lava oli väheke nõrk siiski. keset lava seisis aint 1 kõver tänavalatern (ilma laternata), mille kohta miisu ütles, et "poolik gooti akna/värava kaar". no mille pärast peaks aknakaar olema poolik :PP...või värava kaar. kui lõhki, sis kukuvad täiega kokku...poolikuid pole ja kõik!
ja sis oli lavaservas 1 tool kah, kus cirano terve 2h jooksul umbes 3 korda istuda jõudis. krt, korjaku oma taburetid kokku peale lahkumist. sisustagu lava mingi hekiga, aiaga, müüriga, millel ronivtaim peal...majasein või miski oleks võinud kasvõi olla, aga ei..nad risustavad lava mingi kõvera toika ja taburetiga :P

subtiitrid eesti ja inglise keeles olid kah istmete kohal. vot seda nüd ei tea, kas subbakad panid tihti puusse või hoopis näitlejad laususid/laulsid ni nagu tahtsid...kord osade sõnade järjekord vale, kord osad sõnad puudu.

tagasiteel kodo hakkasime mõtisklema opereti ja ooperi vahe üle. taaskord sõber wiki aitas - operetis valdavalt tantsivad kah kogu lobisemise ja laulmise kõrvale, ooperis valdavalt laulavad...või sis räägivad meloodiliselt. nisama möla oli v-o 10 sõna eest.

aga kokkuvõttes oli tore meenutus (kuigi seda rohkem meenutada vast tarvis pole - näitlejad imesid üldjuhul...välja arvatud pea-emane).
loodan niipea uut kultuuri-litakat mitte saada :P


proosit

NOMBID

meenus, et L vastu P öösel nägin lahedat und - oli zombie-ajastu vastavalt "Daybreakers" filmi vampiiri süsteemile. enamus maa elanikud zombid, kuid mitte muteerunud..täiesti mõistuse juures töötavad organiseeritud tegelased. lissalt vajasid värsket liha. sis väiksem kogus juba muteerunud zombisid (muteerunud, kuna pole regulaarselt või üldse toitunud) ja vel väiksem kogus inimesi, keda jahiti ning mõistlike zombide poolt ka farmi koguti.

eelmängu täpselt ei mäleta, aga tean, et põgenesin muteerunud zombide eest trammiga mööda mustamäge (tean, tean...mustamäel ei käi tramm). lõpppeatuses 9-kordsete juures olin sunnitud mingi imeväega tänavalaterna otsa ronima (peitu vm). jälgisin eemale, kus u. 10-pealist muteerunud zombide hordi (kes mind jälitasid) hakkas hävitama suurem grupeering normaalseid zombisid (edaspidi Nombid).

peale taplust märkasid neist 2 tükki ka mind. tulid tänavalaterna juurde ja kukusid seda raputama lootuses, et ma alla sajan (nagu nad järgi poleks suutnud ronida). alla nad mind sealt ei saanud ja otsustasid laterna eesolevasse majja (20m) chillima minna.

ma seal mõlgutasin oma tuleviku mõtteid ning jõudsin järeldusele, et kuidas tahes ma oma kaarte ka ei jaga, jäb mulle kätte siiski sitt partii. nisis otsustasin ennast vabatahtlikult kätte anda. ronisin laterna otsast alla ja marssisin majja. kuidagi moodi ilma probleemideta sain 3-le korrusele. seal teavitasin mingile väiksele pundile, et mul kopp ees põgenemisest ja sööge mind ära...tehke aint surm kiire, võtke pea maha või midagi.

tuli mingi uus nombi tuppa ja se suure nälja tõttu kohe ninaga haistes minu suunas liikuma. mina kohe "pea hoogu, pea hoogu. ma olen juba selle emase nombi oma", vaadates üle õla paremale. nombi vaatas küsivalt emasele otsa ning minagi paluvalt talle ja se sis noogutas jah, et "se inimene on minu jagu".

selle peale jalutas Jay Lo tuppa, kandikul värsked lihatükid - "kinnitage keha".
mul keeras katuse segi ja ärkasin üles ;P


proosit

Noorem All-ohvitseride Kursus IV

ni, kursus kestnud nüüdseks 8 nädalat (4 vel). lõpp juba paistab. tuleval nädalal on pedagoogika, järgneval mets, sis ei teagi täpselt ja sis viimane eksami nädal.

ei ütleks, et seni midagi magnituudset õppinud oleks. enamjaolt lissalt meenutus üksikute uuendustega. egas se lausa mööda külgi maha ei jookse ja ega ma enamat tegelt ei oodanudki. kujutan ette, et alles EVAK'is san rohkem andmin-logistilisi teadmisi, mis oleksid tõsiseltvõetavad uudised mu jaoks.

kui ausalt tunnistan, sis jätaksin EVAK'i vahele ja põrutaksin kohe kaugõppesse sõjakooli, kuid kaugõppe kõrvalt ka tööd teha vaja ning ainult seeruna ma seda täisväärtuslikult ei saaks (kaasa arvatud palk oleks veeblina tüki suurem). kuna sõjakool kestab aegu pikemalt, kui lahingkool, sis veeblina jällegi hea tegutseda..lissalt tahaks asjade arengut kiiremini näha (olen kärsitu :P). aga pole hullu, mul plaanid paigas. hiljemalt 35-x eluaastaks mul tegevust peaks jaguma (heal juhul isegi 40-ni). alles siis on vaja edasi mõtlema hakata, mis peale hakkan.


proosit

kultuurišokk

lõpuks suutis miisu mulle augu pähe rääkida, et film "valge pael" kinos ära vaadata.
käisime sis eile kinos Artis. esimene blokk oli selles, et popcorni ei müüdud. vähe sellest, ei lubatud ka kaasa tuua/osta kuskilt (üldse söömine-joomine kinos keelatud). teine ämber oli film ise. vaatamata üksikutele huvitavatele kohtadele, oli film minu jaoks jube igav ja tüütu..mahavisatud aeg taaskord. arvestades, et film kestis veidi üle 2h, jäi lõpuks ka kann kangeks. vaatamata, et istumine tegelikult mugav ja pehme oli (kõrge seljatoega isegi), oli viimane tunnike juba kannatamatu.

iseenesest, tuginedes treilerile, valmistusin juba varem 1,5h-x uinakuks, aga päris nii igav siiski polnud..tuli piisavalt totraid olukordi, mil tarvis filmi tobedust või süngust kommenteerida.

igatahes elasin kuidagi selle kultuuripommi silmi sulgemata üle. aa..enne filmi tuli vaid 1 treiler. mingi humoorikas itaalia film kaalulangetajatest nimega "paksud". arvan, et seda võib vel harimise mõttes vaatama minna, aga edaspidiselt sinna kinno sattumist püüan vältida.

sinna- ja tagasiminek oli omamoodi lahe. kuna olin miisuga märkamatult ühe maitse järgi riidesse pannud (mõlemid üleni mustas), saatsid meid pidevalt pingsad silmapaarid..eriti, kui õhtul tagasi jalutasime. möödusime mitmetest kohvikutest-baaridest-kõrtsudest-miniklubidest, kus inimesed väli-terrassil/-platvormil chillisid ning meie möödumisel taas paljude pilgud pikemaks ajaks meile peatusid. huvitav, kas maailmas sis vähe inimesi, kes aint mustas käivad..või lausa paaris, et ni ülendav nähtus olime, aga kummaline veidi oli.
muidu tagasi jalutada oli hea, kuna õhk oli meeldivalt jahe ja linn pool 1 öösel rahulik, aga piisavalt ergas. tekkis tahtmine isegi linna tulesid veidi vähesemaks keerata, et tähistaevast näha oleks.

igatahes oli tiba üle keskmise üritus. artisesse eriti enam ei kipu, kuid pimedas jalutama kül.


proosit