Mina olen lastevõhik, eksole. Nii et esimene šokk tabas mind siis, kui selgus, et tuttava 11-aastane tütar oli laupäevaõhtuse külaskäigu puhul ohtralt huulepulka pruukinud. Nägu on veel väga lapsik, pole ka puusa, rind pole kasvama hakanud– aga suu pärlmutterroosa huulepulgaga kokku mäkerdatud. Nojaa, mõtlesin – ju siis ema lubas, et laupäevaõhtune külaskäik tuttavate juurde, las siis laps eputab.
Edasi hakkas mulle tunduma, et olen seda tüdrukut ikka väga alahinnanud. Laps suhtles täiskasvanutega vabas toonis, tundmata endast 20-25 aastat vanemate inimeste suhtes vähimatki pingestatust. Vaatas netist endale välja kõrge kontsaga talvesaapaid ja uhkustas kontsakummikutega. „Ei ole üldse kõrge,“ märgiti hooletult ca 7-sentimeetrise kontsa kohta. Vaadati himukal pilgul musti stilettosid minu kapis ja prooviti käevõrusid. Oleks 11-aastaselt justkui naine mis naine.
Pedofiili unelm. Lolita mis Lolita. Ühel näljasel Humbert Humbertil vaid üks kord kutsuvalt viibata. Osta üks sädelev vidin ja teha üks kompliment. Näha oli lapsnaise tähelepanuvaev, ootus, et keegi teda märkaks - kui suur, kui ilus, kui naine ta juba on.
Igatahes, õhtu jätkus ja selle käigus mainis üks pidulistest: „No ja varsti hakkab see päkapikujant pihta jälle, peab igal õhtul lapsele sussi sisse panema…“
„Oota!“, sekkus Lolita ema.
„Kurat,“ ehmatas päkapikujutu alustaja.
„Misasja?“ ajas Lolita silmad suureks.
Ma arvasin esiti, et ta teeb nalja. Selgus, et ei teinud.
See 11-aastane tšikk ei olnud veel lakanud uskumast päkapikkudesse (for the record: ka sel õhtul jäi unelm purustamata, täiskasvanud ajasid lapse osavalt uuesti segadusse).
Ühest küljest on selle 11-aastase plika lapsepõlv lootusetult läbi, arvestades seda, kui seksobjektilikult ta käitub. Teisalt on tema ema, kool ja ühiskond lasknud tal teises osas uskumatult kauaks jääda titemaailma, kus heatahtlikud väikesed tegelased käivad sussi sisse nänni panemas.
Kaks küsimust:
1) Kui kaua läheb, enne kui mõni nutikas pedofiil taipab end päkapikuks riietada ja siis paluda neil 10-11 aastastel lapsnaistel vaadata, ega ta pükstesse juhuslikult mõni pulgakomm jäänud pole? Pealegi selline imeline, mis lutsutades suuremaks läheb.
2) Kui palju saavad vanemad ära teha, et lapsed a) ei imiteeriks mõtlematult seksobjekte b) suudaks päkapikuusust loobuda veidi varem kui 16-aastaselt, kui masenduses isa on lõpuks sunnitud seletama, et päkapikud ei saa 2.2l sportautot sussi sisse panna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
no mai alustakski selle müstikaga. nii pea kui võimalik selgitan kohe lapsele, et tegemist on mütoloogilis-legendiga, mis tänapäeval enam ei realiseeru. jõulude ajal on parimal juhul piparkoogid ja kommid laua peal vaagnas ning mingeid susse ei taha ma näha.
ReplyDeletekui lasteaiiast või koolist saabub laps murega, miks teistele tuuakse sussi sisse asju ja talle mitte, on selgituseks, et teistele ajavad nende vanemad pada, kuid mina säästan teda ja räägin tõtt.
pedofiili vastane tõrje oleks liiga pikk selgitus siia kribamiseks.
rittmeister:
ReplyDeleteSee oli huvitav kirjutis..mnjah.
Ei hakka kohe üldse targutama, kuna pole sihukese olukorraga kunagi kokku puutunud, aga küsimus tekkis küll, et mil moel see "Laps suhtles täiskasvanutega vabas toonis, tundmata endast 20-25 aastat vanemate inimeste suhtes vähimatki pingestatust" väljendus? Kas ainult hilbuteemas või näiteks ka "teie keskkond - minu keskkond" teemadel? Saate aru küll mis ma mõtlen.
Väidetavalt pidada tänapäeval tipsidel "see" asi pihta hakkama juba 12-13 aastaselt, seega - 1-2 aastakest veel ja "päris naine" ongi valmis. Kelle peanupu aset peavad teised (lähedased-sugulased) täitma.
Aga - äkki on lihtsalt omandatud juba kasulikkuse kuldne kunst ja päkkapikkudesse uskumine on lihtsalt kasulik. Mitte et usuks või teeskleks uskumist, vaid "usuks-sest-on-kasulik". Igal asjal ON ju ka kolmas külg, mis? :)
Vaba suhtluse all pean silmas seda, et laps sekkus vestlusesse, mis polnud temale teemalt jõukohased, ja suunas need sinna, mis temale meeldisid. A la ema ja tädid räägivad poliitikast, laps sekkub ja ütles "Poliitika on igav. Meil oli reedel koolis nii, et..." Ehk siis ta tajus vestluskaaslasi endasuguste partneritena, kelle igavaksmuutuvat juttu võib katkestada ja teemat muuta meelepärasemaks. On see siis nüüd õige või vale, mine võta kinni. Panin seda tähele lihtsalt seepärast, et ma ise poleks söandanud 11-aastasena täiskasvanute juttu mujale juhtima hakata. Võib-olla olin mina siis üks lambuke?
ReplyDeleteAga mis puutub kasulikkusse, siis ma kaalusin seda varianti küll. Ja mõtlesin ka selle peale, et võib-olla ta siiski teeskles, et usub päkapikkudesse. Aga tegi seda juba nii osavalt, et pettis tädid ära.
rittmeister:
ReplyDelete/A la ema ja tädid räägivad poliitikast, laps sekkub ja ütles "Poliitika on igav. Meil oli reedel koolis nii, et..." /
...tääääpselt sarnast varianti ma silmas pidasingi :)
Minu lapsepõlves oli asi konkreetne:
1)laps räägib siis, kui kana kuseb. Kuid - rääkida võis aga vahele rääkida ei tohtinud.
2)täiskasvanute arvustamine oli keelatud.
3)Isale oli "issi" ütlemine keelatud.
Ise praegu väga rahul, rahul tol ajalgi - kasvatus, mis käib kindlate reeglite järele, sisendab vastutustunnet (ma arvan ja mis seal siis nii väga valesti olla sai?on's "vabakasvatus" parem või?). Praegu on küll nii, et no mõnele kabajantsikule tuleta pidevalt meelde, et täiskasvanute jutule "sisse ei sõideta", et ootad, kui teised inimesed on jutu lõpetanud - no ei jäta meelde, tee mis tahad. Kuigi samas mõni teine titt on juba nii inimene, et temaga saab (ja peab!) lausa täiskasvanu moel suhelda. Hämmastav. Aga samas - olen näinud ja veendunud, et tõepoolest on see täiesti teostatav - lihtsalt on "luban-keelan" asendatud lastega kui täiskasvanuga käitumisega. Titt taipab väga ruttu, et näiteks jonnimine või mangumine (mis kena laensõna mustlaskeelest..) ei ole "tema tasemel" rakendatav..
Noh - noorte asi, küll jõuate ise eksperimenteerida tulevikus :)