Wednesday, August 17, 2011

Ei ole unustatud

Kui ma viimati memmele pesupäeva korraldasin, siis palusin, kas mu ema saaks selleks ajaks ka veel memme majja jääda: et mul nagu kindlam tunne v nii, sest ma pole ju ka harjunud teist inimest pesema ja hooldama.

Ema ütles, et ta ei saa sugugi jääda, sest tal algab sel-ja-sel kellaajal kodus telesaade.

Nojah. Viisin ta siis koju.

Homme on vaja jälle memmele pesupäev korraldada. Ema ütles telefonis, et ma peaks selleks ajaks sinna appi minema, kuna ta ei saavat ise sauna kütta.

Mul on kohutav kiusatus öelda, et ma ei saa. Sest mul on just sel ajal telekast midagi väga tähtsat vaadata.

Ma võin kõik andestada.
Ma võin seda kõike mõista.
Aga ma ei unusta midagi.

2 comments:

  1. tuli natuke tõelist seesmist raevu miisul lõpuks ometi...õnnitlen

    ReplyDelete
  2. Ma ka ei unusta, ma ei andestanud isegi surnule... Seda, et minu, umbes 7aastase lapse silme ees vanaisa tuppa ja isale kallale kargas, kogu oma massiga... Vanamees on ammuilma kutu, minu südame külmus annab ikka veel tunda... :S Eks ta ole...

    ReplyDelete