Kohustuslik valijakompassi-postitus

Nojaa, kus ma siis saan tegemata jätta, kui enamus sõpru ja kolleege innukalt kompassitavad ja tulemusi Fb-s ja blogides jagavad. Minu tulemus näitas, et IRL prevaleerib paari punkti võrra Reformierakonna eest, siis aga järgnevad rohelised ja sotsid.

Oma eelistusi poliitilisele radarile kandes pidin veelkord möönma, et jaa- IRLiga on kattuvus kõige suurem. Aga miks ma neid siis ikkagi valida ei taha? Brausin mõttes viimase aja sündmused läbi - noh, ei ole IRLil suuri ämbreid. Hea küll, see üleriigiline "küsitlus" ehk propaganda oli tobe. Olgu, nende valimisreklaamid on ka valuliselt halvad: jabur emapensioni idee ja kiremine tasuta kõrghariduse teemal. Nojah, aga ega Reformi reklaamid kah paremad pole... Juhan Parts on asjalik minister, Aaviksoo maadleb küll sambaga, aga pole ka otseselt paha. Lukas... Lukas on hall. Vaikne õpetaja Laur, kes seal kuskil Tartus asjatab. Pomerantsist ja Seedrist ei meenu üldse miskit erilist. Samas, see kõik ei ole ju halb. Vastukaaluks on Reformierakonnal ju nn "allikakaitseseaduse" läbi surunud Lang, kultuurivaldkonnas segadust külvav Jänes, digiretseptiga ämbrisse maandunud ja paaris intervjuus silmatorkavat lollust ilmutanud Pevkur ja CO2 kvoodi müümise osas aega raiskav Tamkivi. Aga, aga - kõigest hoolimata on mul sümpaatia just Reformierakonna pihta.

Asi vist selles, et teflonmehed Ansip ja Ligi tekitavad minus oma finantsistliku suhtumisega usaldust. Olgu pehmete väärtuste, inimlikkuse ja sotstoetustega kuidas on, aga faktiks jääb, et riigi alus on majandus. Selleks, et riik saaks neid pehmeid väärtusi ja raha jagada, peab raha kuskilt riiki sisse tulema. Ja selleks, kuidas raha saada, tundub Reformierakonna plaan kõige loogilisem: toetada ettevõtlust, tugevdada eksporti, vajadusel tõsta üksikisikut puudutavaid makse. Siis ehk tekib raha ka toetusteks, pensioniteks ja võibolla saab kunagi taas ka kultuuri"toodete" käibemaksu alandada. Ma usun seda rohkem, kui et "loome sotsiaalseid töökohti, mis ei tooda mingit lisaväärtust ja võtame palkadeks raha kuskilt õhust." Ma olen majanduse alal mõistagi klassikalise humanitaarina rumal, aga ma saan aru, et raha tuleb teenida. Raha ei teki ise. Ja sotsiaalsed töökohad ning õhustvõetavad "emapensionid" ei ärata mus usaldust IRLi majandusliku suutlikkuse asjus. Okei, sotsiaalseid töökohti võib ju vähesel määral olla, aga see on juba teine teema. Majandust nad ei päästa.

Niisiis - IRLi enda kampaaniast ja mõnedest väljaütlemistest tingituna ma ilmselt neid ei vali, kuigi tegelikult võib olla nende valimisplatvorm mulle Reformierakonnast sobivam.

Aga noh, niiehknaa olen ma juba oma sotsiaalse asetuse poolest Reformierakonna paadis. Noor, kõrgharidusega, Eesti keskmisest veidi kõrgemat palka teeniv linnainimene. Last mul küll pole, aga kui see kunagi peaks tulema, siis suurt osa selles mängib emapalk. Olgu, ma küll ilmselt ei hakka kunagi saama emapalga maksimumi, aga see pole ka võimatu. Kui ma teeks lähiaastail mõned karjäärimuudatusliigutused - vahetaks eriala ajakirjanduse pealt PR-i peale, teeks kõvasti tööd ja oleks juhuslikult ka veidi andekas sel alal, siis teoreetiliselt on võimalik, et ma suudaks endale ränga tööga välja teenida emapalga maksimummäära. Ja SDE (mida kompass pakkus mulle sobivuselt neljandaks) seevastu tahab seda vähendada... Mis mõttes? Ma teen oma palga nimel kõvasti tööd, ja siis kui ma lisaks sellele hakkan ka iivet tõstma ja tulevasi pensionimaksjaid sünnitama, siis võetakse mult mingi ebamäärase võrdsusprintsiibi alusel raha vähemaks. Kellega ma siis võrdsem oleks? "Depressiivsete Eesti väikelinnade" sarisünnitajatega? No teate... Emapalga maksimumi saab Eestis piisavalt vähe naisi, et riigile ei ole see kuigi kurnav, küll aga innustab ehk naisi veidi enam karjääri tegema ja edukaid naisi sünnitama. Riigil kasud sees ju tegelikult.

IRLi emapensioni idee on aga lausa naeruväärne. Esiteks jätab see abitumasse seisu lasteta vanurid, kes tegelikult rohkem abi vajavad, kuna lastega vanureid laps(ed) ehk ikka servast sutike abistavad. Teiseks, hakkab see rahaliselt ära tasuma nii umbes neljandast lapsest, aga see soodustab siis täpsemalt mida? Et esmalt sünnita kari lapsi, kasvata neid nii kuidas suudad ilma erilise riigipoolse toeta, ja sellal kui parasjagu leivapalukesi loed, siis võid loota sellele, et 30 aasta pärast kukub su kontole mõnikümmend eurot rohkem? Jep. Sounds like a plan. Okei, ei maksa liigselt ärrituda, sest küllap see jaburdus sai vaid valimistel pensionäride häälte püüdmiseks välja mõeldud, aga noh, kui see partei, mis peaks väidetavalt minuga enim kattuma sellist nalja teeb, siis mu sümpaatia kahaneb kohe tükk maad. Tõsi, ega Reformigi valimisloosungid teab mis intelligentsed pole (reklaam kannuhoidjaga? seksistlik, aga vähemasti naljakas), aga sellise totruseni nad pole veel laskunud. Olgu, popsavate lastega reklaam ärritab mind ka sügavalt, aga see on mu isiklik kiiks.

Jutt valgub pikaks, aga rohelised on mul veel ära kirumata. Nimelt on see kompass pannud valimisplatvormi põhjal rohelised mu kolmandaks valikuks. Jumala eest, näidaku see kompass kasvõi aiateibaid, aga seda Strandbergi suslikute kampa mina ei vali. Nende ärakirumiseks kuluks mitutuhat tähemärki, mida ei hakka siinkohal välja pritsima. Viimane on aga muidugi nende üksikkandidaatide kelguks olemine. Väga nutikas muidugi - võtta mõned oportunistid-staarid oma ree peale, ületada nende põhjal künnis ja siis kasseerida riigilt sisse riigikogus oleva partei toetus. Pfft! Oh ja siis veel Strandbergi "ootamatu" meelemuutus allikakaitseseaduse II ja III lugemise vahel. Ja kuidas ta seda mulle veel põhjendas? Võeh.

Kompassitabeli alumist otsa ei viitsi isegi kritiseerida. :)