Hulk kaootilisi mõtteid isikliku ja poliitelu teemal

Parkimine

Olen kirjutanud paar tükki Tallinna m-parkimise sisuliselt 15-kordse hinnatõusu teemal. Sellel teemal üks artiklis realiseerumata aspekt - Juhan Parts tabas kiiresti ära teema olulisuse valimiste seisukohalt ja jutustas telefonis lahkelt ja pikalt, kirus ja vandus ning lubas minutise mõõtesammu lasta seadusse vormida. Win! Temal valimiste seisukohalt (sai head inimest mängida) ja hea ka inimeste seisukohalt, kui mõõtesamm tõesti uue riigikogu menetlusel liiklusseadusse kirjutatakse. Aga huvitav on see, et Keskerakonna esindajad Tlnas pole vaevunud seda teemat valimisvankri ette seadma. Tlna kesklinnas kandideerivail kesikutel oleks ju hiilgav šanss valimislubadusse panna Tlna parkimistasu alase õigluse eest võitlemine. Või mis?

Aspekt kaks - Tallinna võimekus rahandusalases planeerimises sattus veelkord küsimärgi alla. Seitse aastat (sic!) laekus mobiilimaksete tulu vähem, kui linn lootis. Aga keegi ei pannud tähele... Tasub veel meenutada paadi-ja müügimaksu laekumise prognoosimist, millest ma samuti kirjutanud olen. Ja loomulikult mullu novembris linnavalitsusest ametitesse laialisaadetud kokkuhoiukäsku. Mille põhjenduseks öeldi, et puudub prognoos neljanda kvartali kuludest. Tule taevas appi, kui peaministri lööklauset kasutada. Miski Tallinna finantsteenistuses on väga mäda hoolimata finantsdirektori Katrin Kendra kaheldamatust pädevusest. Kusagil struktuurides on segadust soosiv poliitiline tahe...

Rahvaliit

Ennast Rahvaliiduks nimetav salongteater palkas peaossa uue tüübi- Jaan Tootsi. Ma ei saanud teps mitte aru, miks laskis edukas ärimees end uppuval laeval etendatavasse show'sse värvata. Isegi kui ta pääseks riigikokku, siis taevas halasta, miks peaks ta sinna tahtma? Riigikogu kuupalk on ju Katikesel vaid korra poes käia... Kas siis selle pärast peab härra Toots sinna ronima? Toots ise oli Päevalehele intervjuud andes erakordselt tõrjuv. Kõlas umbes nii, et ta oli nõus kellegi palvel kingaga koerakaki sisse astuma, aga nüüd seisab ühel jalal, haisev junn kinga küljes ja seletab, et tegelikult pole see king üldse tema jalas. Ta nimelt teatas, et ta alles kaalub Rahvaliitu astumist (olles ise selle peaministrikandidaat!) ja et ennekõike hingab ta ühes rütmis maarahvaga... Aa, ja Rahvaliidu valimiseesmärgi koha pealt teatas ta intelligentselt: "Säilitada kõike juba olemas olevat ja saavutada kõik muu". Eh?

Hiljem aga vahendati poliitringkondades räägitavat, et Jaan Tootsi tõmbas Rahvaliidu tiiva alla tiitel "peaministrikandidaat", mida on hea Venemaaga äri ajades CV-sse kirjutada, kuna see kõlab edevalt. Nojah, see klapib üsnagi kokku mu endise tuttava politseiniku tähelepanekuga, et venelastega asju ajades on selge vahe, kuidas end nimetada. "Komissar" kõlavat lihtsa venelase kõrvus palju vähem lugupidamistväärivalt kui "vanemkonstaabel". Kui ikka ametinimetusel "staršõi" ees on, siis on ikka tegu juba respektaabli ametimehega... Ehk toimib sõna "peaministrikandidaat" vene äriringkondades tõesti samamoodi?

"Kodulinn Tallinn"

Tallinn sai vahetult enne valimisi valmis munitsipaalõppeaine "Kodulinn Tallinn". Munitsipaaltõde (väljendi TM Lea Larin) kuulutavate õpikute-töövihikute valmistamine läks linnakassast maksma 1,5 miljonit krooni ja õpikud trükiti valmis kõigile Tlna koolidele. Rääkisin sellest kevadel mitme Tallinna koolijuhiga ja kõik nad ütlesid, et ei kavatse seda ainet oma kooli kavasse võtta. Linnavalitsus aga jonni ei jätnud ja nüüd on õpikud kõigisse koolidesse laiali jagatud, kus nad enamikus jäävad ilmselt tolmu koguma. Aga sellegipoolest on see koolirünnak iiveldamaajav. Isegi juhul, kui selles õpikus pole teragi propagandat, on siiski äärmiselt ebameeldiv, et linn ei lase koolidel seda õpikut oma soovi järgi tellida, vaid surub need peale. Võeh.

Ja isiklikust...

Igatsen Otti taga. Mistõttu tikun jälle rohkem šoppama kui rahakotile kasulik oleks. Avastasin ühest väiksest ja pealtnäha mittemidagiütlevast vanakraamipoest ca saja aasta vanuse ja ääretult veetleva juugendornamendiga lauakaalu. Mul oli seda vaja. :) Lisaks üks kleit, üks seelik, veidi lauanõusid ja mustad kontsaga nöörsaapad (no need peaks küll Otile meeldima, eriti kombineerituna võrksukkadega :P). Pankrotti lähen selle kuuga...

Viitsekass peab end Oti äraolekul äärmiselt viisakalt ülal. Igal õhtul kui magama lähen, tuleb ta hiljemalt kümne minuti pärast ise magamistuppa ja keerab end minu juurde magama. Öösel ei lõuga ega midagi. Huvitav, kas pai kass asendub jälle lärmava põrgulisega, kui Ott koju tuleb?

Sain IKEA arve makstud ja firma lubaduse kohaselt peaks jaanuari lõpus saabuma kohale ammuigatsetud vibulamp ja raamaturiiul. Kui ma Otti veenda suudan ja raha kah sigineb, õnnestub ehk kogu korteri disain senise Poola suunalt Skandinaavia suunale ringi keerata... Näis.

Magamistuppa improviseerisin veidi paksemad kardinad, sest ei suutnud kannatada rohkem seda alasti ja kollast öist linnavalgust. Uued kardinad teevad toast oluliselt mõnusama pesa. Olen rahul. Näis, kas Ott ka, kui koju tuleb. :) Niipea kui võimalik, ostan ka õiged kardinapuud ja organiseerin kellegi neid seina panema. Teoreetiliselt suudan ma ka ise trelli käsitseda, aga Ott saaks ilmselt krambid, kui ma ise tema kalli kinnisvara seinu augustaks. :P