õhtusöök vol.4

otsustasin valmistada hoopis midagi uut...enda jaoks.
meenusid papsi valmistatud kanafileed peekoni sees. nisis lippasin eile peale tööd poest läbi.
OT: teel prismasse oli se 3 km-ne rattasõit Väga märg ;P

poest muud ei ostnudki, kui kilo kanafileed ning peekonit.
huvitav oli see, et sama tootja kilo õrnsoolatud kanafilee oli 0,5€ odavam, kui soolamata.

kodus sis kohe asjatama. kõigepealt makaronid keema ning ahi sooja (kuigi soojeneb vaid minutiga juba).
kilost kanafileest jäi tegelikult kuskil 2 tüki jagu isegi alles, aga viitsikule ikkagi ei raatsinud anda :P. peekoniviile olin aga kuidagi nii täpselt ostnud, et jagusid täpipealt. arvasin algselt kül, et paar tükki jäb üle, aga võta näpust.

igatahes joppas. kana tükeldatud ning peekonisse mässitud. hambaork fikseeris ära ning ahju.
muuseas miisu ennustatud 170 kraadi ja 10 min vedasid alt - toores. panin veel 10 min otsa ning 10 kraadi kah, millest viimased 5 kuumutasin koos õhujaotus ventilaatoriga (no ajas ühtlaselt laiali kuuma) ning sis panin veel 5 min grill-funktsiooniga, et pealt peekoni kergelt krõbedamaks tõmbaks.

makaronid said ka läbipraetud...pasta maitseainete seguga ja musta pipart kah.
lõpuks olin siiski sunnitud kõik kerge kuumaga ootele jätma, kuna miisu saabumine hilines cc pool tundi. kuna tai jõudnud ka poest läbi käia (kamandasin ta kiirelt kodupoole), tuli külm kaste ilma hapukurgita. vähemalt oli tomatit sees ning lisandina hapukoorele ja majoneesile panin ka 2 kahvlitäit inglise sinepit (mingite seemnetega) sisse.

tuli piisav kogus, et jagub ka tänaseks. mina rahul, miisu rahul...peace on earth...


proosit

Kolmapäeva õhtu, neljapäeva hommik

Minu mees armastab mind. See sai raudkindlalt kinnitatud, kui selgus, et ta oli praekartulitele pannud soola kohe südamest. Teame ju kõik rahvaütlust, et armunud kokk soolab söögi üle.

Muidu oli väga maitsev söömaaeg, nii et tegelikult ei tahtnud üldse nuriseda. Ootused on kõrged ka tänase õhtu suunas, kui mees lubas katsetada kanafileega... :P

Täna hommikul helises kell 6.40, nagu ikka ja ma plaanisn veel hetke pikali olla, et nähtud unenägu lahti mõtestada. Aga ei! "Miisu, kas sa ei tõusegi?", küsis Ott kõrvalt. Ärkvel, sunnik! Ärkvel vaid selleks, et kuulda mind kööki minemas ja siis teist külge keerata.

Igatahes tulin võileibadega enda arust hästi toime ja kohvigi kallasin maha vaid natuke. :)

õhtusöök vol.3

sisuliselt kordasin esimest õhtusööki väikeste muudatustega -
grill-juustuvorstid praadisin-krõbestasin esimesena ning siis eemaldasin pannilt kartulite praadimiseks. kartulite valmides tagastasin vorstid koos 4 munaga. kemüüse segamini ja voila...tuli siuke tore toit, mis oli isegi miisu jaoks tiba soolane seekord (et minust pole mõtet isegi rääkida :P). õnneks päästis olukorra külm kaste, mis üleliigset soolasust suht hästi neutraliseeris.

muidu võis suht rahule jääda.


proosit

Teine õhtusöök, kolmas hommik

Teisipäevaseks õhtusöögiks oli mees valmistanud makaroniroa šampinjonidega ja sealjuures tuleb teda mitme detaili eest kiita. Esiteks oli väga söakas katsetada BBQ-kastmega makaronide juures. Teiseks loobus ta vapralt võimalusest teha makaronirooga nii suur ports, et jätkuks ka kolmapäevaks.

Toit oli igatahes maitsev ja näha oli, et selle valmistamisel ei olnud koonerdatud ei aja ega vaevaga. Ise olen igaõhtusest toiduvalmistamisest juba niipalju nüristunud, et ei viitsi igal õhtul õhtusöögiga tund aega jännata.

Hommikul, nagu Ott oma postituses mainis, oli tõusmine vaevaline. Uni rõhus laugusid ja nii vist juhtuski, et võileivalt jäid puudu tomativiilud. Aga ma ei anna alla! Homme püüan paremini :)

hommikusöök vol.3

ja mina mõtlesin, et singid lastakse mingis ahjus enne krõbedaks, kui võileiva peale satuvad, kuid läks kogu kupatus. no hea soe oli sellegi poolest.
miks polnud näiteks tomati viilu peal...ahh? miisu, oled laisaks läinud. ma märkasin kül, kui vaevaliselt sa ennast täna voodist välja ajasid. kas hakkad alla andma? loodan, et mitte.

lobiseda hommikuti on endiselt hea...kahju, et aega ni vähe on :(


proosit

õhtusöök vol.2

täna sis tibake keerulisem roog. nojah, tegelikult pole selles roas keerulist miskit, kuid protsessi läbisin keerukamalt - samal ajal, kui makaronid keesid, praadisin mina kõigepealt hakkliha. viimane valmis, valasin selle tadrikule ootele ning asemele šampinjonid. vaatamata, et olin hakkliha praadimisel juba soola ja pipart kasutanud, kasutasin soola ka šampinjonide jaoks, aga tavalise pipra asemel sidrunipipart. mul oli kindel plaan maitsestamine ja vürtsitamine etappide kaupa eraldi läbi viia, et oleks siiski erinevad maitseelamused võimaldatud.

sampad valma, valasin hakkliha uuesti peale. peale lühiajalist kuumutamist valasin peale teatud koguse "Jack Daniel's Barbaque Sauce" kastet. lasin sellel kupatusel tiba madalamal kuumusel haududa. täpne ajastus kah...viimane aeg makaronid pliidilt maha ning ära kurnata (tiba ülekeedetud said). kuna oli nikuinii plaanis makarone praadida, sis tänu nende pehmusele otsustasin seda teha lausa põhjalikumalt. nisis valasin hautise taas taldrikule ning makaronid pannile. lasin neil ikka korralikult pruunistuda enne, kui hautise peale lisasin. edasi polnud muud, kui korralikult läbi segada ja ühtlaseks kuumutada.
tulemuseks oli kergelt vürtsikas ning endiselt happy kitty.


proosit :)

Esimene õhtusöök, teine hommik

Sain eile väga varakult töölt liikuma ja olin juba kell kuus kodus. Leidsin oma armsa mehe köögis topless süüa tegemas: pannil praadisid kartulid ja valmis oli juba ka külm kaste.

Kuna mina telekat eriti ei vaata, tegin aega parajaks lehelugemisega. Üllatavalt ruttu oligi söök valmis ja mulle tõsteti ette taldrik. Nüüd saan aru, miks herr abikaas ei ole siiani minupoolset õhtusöögivalmistamist tülikaks ja aeganõudvaks pidanud: kui ise mitte süüa teha, lendab meelelahutusega sisustatud aeg kiiresti... Toit oli igatahes väga hea, parasjagu krõbe, hästi vürtsitatud ja kenasti tasakaalustatud maitsebuketiga kastmes. (Oskan küll gurmee-sõnavara, kui vaja!)

Täna hommikul tõusmine väga raske ei olnud, kuid võileibade juures jäin mõttesse. Kangesti tüütu on kaks päeva järjest täpselt sama teha. Kavatsesin võileivad ahjus soojaks lasta, kuid polnud kindel, kas mu traditsiooniarmastajast mees sellega rahul on. Igaks juhuks ei hakanud katsetama - mine tea, mis unine ja pahur mees kuumadest võileibadest arvata võib. Viimati kõrvetab veel keele ära ja kus selle häda ots.

Tööpäeval andis varajane tõusmine siiski kõvasti tunda ja kommunaalameti juhataja pakutud kohv kulus marjaks ära. Juurde mõistagi pirukad. Kuhu see kõik küll viib...