FRIGIIDSED SAARLASED

täna pärisin, miks ühel instruktoril pole seelikut seljas vastavalt ühele teisele...et ta näeks selles tunduvalt etem välja. selle peale vastati, et ta on tsiviil vastupidiselt teisele, ta ei tulnud siia säärt lehvitama vaid meid treenima ning lõpetuseks vigises midagi seksuaalsest ahistamisest. no mine persse, soovitan inimesele midagi ilusat ja tema kohe süüdistama. pole ime, miks noored saare poisid eesti naisi rohkem vahivad - kohalikud lissalt ni sugukülmad nagu konnad talveunes.

pidin täna mingi jalutus-testi ka tegema - peale seda, kui olin üle 10 minuti velomeetri peal ennast soojendanud ning ühe teise trenažööriga käsi-jalgu 40 min piinanud, otsustas üks treener enne lahkumist mind pool-kuupri testi tegema panna. jalutasin sis 6 minutit et keel vestil ja pigistasin tiba üle 500m välja. krdi affid pole mulle õiget uut jalga koos amortisatsiooniga andnudki ja juba ajavad kiirendama :P oleks pidanud mööda tukka mõnele andma. samas ned teeksid kohe jälle uue süüdistuse...affid raisk.

okas
hiljem uued uudised

Headley Court taastusravikeskus

nii, nüd britannias saarlaste juures nädalake oldud. algus oli ikka jube raske. pole 100 aastat lihaseid pingutanud, nüd situn brikette välja. kui selle türastund proteesi ka korda saaks, sis vähemalt pole maha visatud aeg. kuna nisama trenni võiks ka eestis teha, aga sita jalaga eriti kuskil keksida ei taha. tulin 4-x näd-x, loodetavasti sab selle ajaga asjad jonksu.

T peaks saama uut prototüüpi proovida, et paistab, kuis läeb. muidu olen nagu ikka, nagu treeninglaagris. sitaks rasket üldfüüsilist trenni (ei tea, kas sab ka 6-päki tagasi :P) ja igast tasakaalu harjutusi füsios...nagu tahetakse mind tsirkusesse köielkäiaks koolitada.

saarlased on üldjoones lambad nagu ennegi. nende naiivsus ajab lissalt naerma ning kohati lausa marru. nagu hunnik blondiine oleks ümberringi.

missin vel sitt on, on se, et wifi igale poole ei levi. tore, et mul oma privaattuba, aga neti jaoks pean ikka alati sõdurikottu ronima. mugav oleks ju omast toast onju. nagu teistel patsientidel, kes kõik osakondades on, levib wifi ilusti, aga privaattubadega majja enam mitte. no vittu, neil sis raske leviala suurendada v...ajab marru!

veidi kodu igatsus kah tekkinud - tahaks perekonda, sõpru ja kõige enam oma miisut näha. teda hakkasin juba 24h peale lahkumist igatsema. olen ikka puuga löödud praegu.

tuleval nv-l läeme osade kuttidega londoni peale ja vel mõningasse kohta laiama, eks sis muljetan edasi. seniseks marss tööle, AHVID.


parimate soovidega
oTta
town Leatherhead

tra kui huvitav on naisi vaadata/kuulata/jälgida...kasvõi eemalt. esialgu ütlevad sulle tihti, et kõik on korras, aga veidikese pärast sa avastad, et se morjendatud nägu on nagu oleks türgi sultan 40-st kaamelist ilma jäänud.
naistel on nimelt selline huvitav omadus ennast tagasi hoida just sellisel momendil, mil sa näed, et tegelikult ta olukorraga päris rahul pole. ta võib ju keerutada ja pöörelda palju ta tahab raisk, aga sa ikka loed tema näos/olemusest ilusti välja, et päris "terve" se olukord pole.
ma ise üritan neile alati selgeks teha, et pole mõtet venitada selliste asjadega...parem on kohe välja rääkida, mis neid häirib. aga püüa neid rääkima panna..!? suht võimatu, onju. nad lissalt otsustavad, et mingi moment nemad ei lobise ja ongi kõik. ajab ikka sita keema. krt võtaks, rääkige sis, mis teie muret koormab...ehk saaks koormat kergendada veidi.
ühel heal sõbrataril suured "kassid" hetkel kaelas ja minu jaoks tiba harjumatu, et tai räägi nendest. tean kül tagamaid, kuid tahaksin teada rohkemat, et paremini nõu anda. kuidas san anda adekvaatset nõu, kui ma tegelt kõike 100% ei tea.
õnneks mul oma miisuga on olemas konsensus, mil on kokku lepitud, et ei hoia oma kibestumisi/pettumusi/solvumisi tagasi...kui ikka midagi ei meeldi, tuleb sellest otsekoheselt rääkida. paraku mehed ei loe alati kõike signaale korralikult välja ning neile tuleb otse öelda. uskuge mind, se tervendab ka teid.

tehke ohtrasti seksi ja suhelge verbaalselt, sis tuleb õnn..!

võltsorgasm

eile jõudsin oma naisega vestlustega nii kaugele, kus hakkasime arutama, kes kui palju orgasme teeselnud on ning ka mulle meenus, et olen seda lausa 2 korda teinud :P
esimene kord ühe varasema naisega, kellega kepp kuidagi pikemaks venis ning ootasin naise 3 korra ära, mil ka ise võltshäälitsusi tegin. kuna naine oli ni mahlane, sis ei saanud ta arug sittagi, et tilkumine minust ei tulene :D

teine kord oli uue tüdrukuga. tema oli selline frukt, kes oli minu jaoks suhteliselt kiire tulemisega, aga ta rakendas taktiat, mil enne enda tippu jõudmist suutis lülitada ennast kuidagi stand by olekusse ning minu ejakulatsiooni läheduses lülitas ennast tagasi ja lõpp oli suht sünkroonis. kuid se taktika sai korra tagasilöögi...big time :) naine oli mitu korda pärinud, kas olen vel kaugel ning peale kolmandat pärimist ei viitsinud ma teda edasi "tüüdata" ja andsin kohe-kohe tulevast märku ning kõrgendatud häälitsustega lõpp oli käes. sis aga naine märkas, et on tiba kuivem, kui tavaliselt.
"kassa said ikka?"
mina "tegelikult ei saanud. aga sina?"
"ma kai saanud"
et nagu WTF :DDD mõlemid tüngasime teineteist üle ;P peale seda saime mõlemid kuskil veerand tundi naerda asja üle ning tegime lubaduse tulevikus ikka ausaks jääda.

kogu seda saagat meenutades sain ka praeguse miisuga uuesti kõhutäie naerda :D

SUSHI

kõht on täis ja meel on hea
sitahais käib üle pea :D

sõin just põgusalt lõunat ning meenus eileõhtune esmakordne sushi kogemus. oli se rullikeeratud varjant. olin seni üsna skeptiliselt suhtunud, kuna tuginesin jänkide arusaamale, et toorest kala ei sööda...ikka keedetult või küpsetatult. kuid sis hakkasin mõtlema, et mida ned lollid jänkid kah teavad ;P . tegelikult on eestlased toorest kala ju sajandeid söönud...lissalt marineeritult või korralikult maitsestatult või suisa aint õlishoitult ning pole häda kedagi...täitsa hea ju. ning teadmine, et kala sushis on samuti üldjuhul maitseainetest niivõrd läbiimmutatud, kahandas minu skeptilisust.
üllatuseks oli mu miisu eilseks näksimiseks kerge portsu ostnud. tema juba teadis, mis mõnuainega tegu on, mina tutvusin...ja meeldivalt. seletas, kui palju erinevaid varjante vel olemas ning vel selliseid, mida ta isegi täpselt ei tea. igatahes sain meeldiva üllatuse osaliseks - I LIKE SUSHI. kui se raisk aint odavam oleks, ostaks tihemini tõenäoliselt. pani täitsa mõtlema Sushikoolituse peale. kui vajalikud riistad ja know how olemas, teeks ju vabalt ise, kuna komponendid ju täiesti soodsa hinnaga.

nisis, elagu sushilovers

pisikesed asjad

nii...mida ma arvan sellest psühhodelik maailmast, mis meil käsil on.
ma arvan seda, et elu pole kunagi ni hull, kui se esialgu tundub. kuna inimesed hindavad olukordi, väärtusi, aegu ja mateeriat alati enesestmõistetavalt, sis nende hind kasvab alati vastava kaotuse puhul.
näiteks: hindad sa alati teatud inimest alati rohkem, kui teda enam pole;
hindad kinnisvara alati kõrgemalt, kui oled sellest ilma jäänud;
hindad sõprust kõrgelt, mis ammu ununend jne.
ma just mõtlesin sellele, et sain lobiseda paar tundi oma isa ja emaga ning meenus seik minevikust, mil oleks peaaegu emast ilma jäänud. olin kül poisike, aga tundus tollase õnnetusega, et nüd läeb raskeks. "mis siis, kui olekski ilma jäänud...kuidas edasi liikuda". hetkel oli pisar kurgus, aga õnneks lõppes asi hästi.
peale seda hakkasin ema hindama kõrgemalt ning sellest püüan ka teisi olukordi hinnata kõrgemalt. vanust oli kül kõigest kuskil 10, aga mõistsin ühte poolt väljendist carpe diem. haarates päevast ei haara ma ainult olukorda, vaid ka sellega seotuid inimesi.
tänu sellele põhimõttele hindan suht kõike, mida elu mul ette toob. loomulikult on osadel asjadel suurem väärtus ja teistel väiksem, kuid se väärtus siiski eksisteerib.
ka olen õppinud hindama "väikseid asju", mida paraku inimesed esialgu ei märka, aga mis enamjaolt meile kõigile rõõmu valmistavad. pole alati tarvis hinnalisi kinke teha, piisab positiivsest žestist ja juba ongi parem tunne (ni tegijal kui saajal).
neid pisirõõme silmas pidades on tegelikult elukene ju täiesti normaalne...ning vahel suisa kiidväärt.
tundke rõõmu pisiasjadest ning elage oma elu õndsuses.

NB! alati võib sitemini minna!

inimeste muutused aastaga

on ikka toredad asjad välja mõeldud. sad sõpradega kokku, sööd-jood, käratsed ning ongi uus aasta. huvitav on ka jälgida, kuidas inimene aastaga muutunud on. vat nisama seda ei märka, aga meenutad eelmist aastat ja ongi olemas. ise käin traditsiooniliselt juba mitmeid aastaid jäjest ühes ja samas kohas. üksikud inimesed jäävad alles, enamus inimesed vahetuvad või lissalt kaovad selt ürituselt, aga ned, kes säiluvad, on kohe teemaks võrdlusele. kasvõi siuksed, kes eelmine kord samas kohas samal ajal.
praegu nägin ära, et üks paarike on oma suhtes ülbema punktini jõudnud, kus naine esialgse aksepteerimise koha pealt näägutab mehe üle ning mees võtab samu vanu probleeme-muresid rohkem hinge, kui varem...kahju.
teisel paaril on mees võrreldes eelmise aastaga närvilisem kui varem...ennist ei ärritunud ni lissalt ja ni sügavalt. naine on jällegi rasedam, mis üllatuslikult teda eriti muutnud pole, aga krt teab, mis behind the scenes naise hormoonid mehele teevad.
kolmas paar on samuti värske rasedusega, kuid kogu selle pinge juures kuidagi isegi rahulikum, kui varem...kui välja jätta üksikud väiksed naaksumised, aga kellel neid sis pole, onju.
ülejäänud olid suht samad ning ennast ni hästi kõrvalt vaadata ei oska, et plusse ja miinuseid edukalt välja tuua...selle üle pead sina otsustama.
uus aasta, mis teil ees seisab, on igaühe enda teha...nisis tehke se üks edukas ja tubli.
HEAD UUT AASTAT