eile majutusse jõudes oli naljakas üllatus. kuna viimased kutid varem rääkisid, et kolivad samuti alles viimasel päeval ära, siis ootasin mehi ees, aga saabudes oli tühjus. kummaline oli, terve telk ainult mulle. hea rahulik iseenesest. eriti hommikul, kui osad hakkavad juba varem sabistama ja liikuma. see oli vist esimene kord, kui magasin sügavalt kuni oma äratuseni. eks ka tulevikus on suht okei magada, kuna olen uues kohas kahekesi, aga see mees on reeglina varajane ning mitte nii vaikne ärkaja.
öösel oli mingi suuremat sorti niiskus vist, kuna ka hommikul veel kergelt udune ja niiske olemine. täna peaks viimased pesud puhtaks pesema, et tulles oleks kõik olemas. pesu aint nii vähe, et pean vist kellegi omadega koos masinasse panema.
persse...päeval toodi pahuralt telgist minu viimased asjad ära. pahandati veel, et kas ma ei tea siis, et telk läheb shotlastele. tegelt teadsin küll, kuid minema pidi alles laupäeval ning teatavasti on täna kolmapäev. plaanisin viimase öö veel kenasti telgis veeta, kuna homme hakkan nii kui nii kodu poole sättima. andsin mõista, et kuupäeva uuendusest mind informeeritud pole. selle peale rahuneti ja lepiti olukorraga. minul siiski viskas sita venti, et kohe kõrri karati millegi eest, milles mind kuidagi vastutusele võtta ei saa.
sain salve laadimisega ühele poole. 63 salve, igasse 30 patrooni (et vedru ei väsiks), kokku 1890tk. peaaegu kasti täis moona. oleks tunduvalt kiiremini läinud, kui oleks uus moon pakenditest, aga kasutasin ju seda sama vana, mis eelmiste sees oli. ning vaheldumisi tavalise ja trasseriga mängides ning kastist neid taga ajada oli paras tüütus. hea meel, et tehtud on. nüüd teadmine, et nii pea uuesti seda tegema ei pea.
proosit
No comments:
Post a Comment