täna lõunal käisin NAK'i koosseisus okupatsiooni muuseumis, mida kohalik ajaloolane nimetas tegelikult okupatsiooniDE muuseumiks, kuna seal rohkem kui ühest okupeerimisest. vidinaid-kodinaid seal omajagu leidus, aga põhiline oli ligi tunnine seminar, mille professor isiklikult läbi viis. no enam igavamat üritust pole ma vist elus kogenud..vähemalt ei mäleta kül. seal pingil istudes võitlesin ma tõsiselt oma sulgevate silmadega, et peaksin mingi vapruse medali vist saama. asi polnudki väsimuses ega palavuses enam, vaid puhtas monotoonses, puises jutus. liiga palju fakte ja detaile tavainimese jaoks. ajalooraamatut studeerides oleks ka asjalikum olnud. päris lõpus rääkis veidi rootsi osalusest okupatsioonide ajal, mis oli juba huvitavam (seda ka, kuna keegi lissalt päris vastavat, mis suunas).
üldiselt suht mahavisatud aeg - püsieksponaatidega olin ammu tuttav, hilisemad uuendused mögad ning jutt unine.
elusees enam ei lähe!!!
proosit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment