tulin Miisuga kaasa. ta tahtis taas kultuuri teha. olime ühisel nõul, et igaks petteks võtan läpaka kaasa, kui peaks üle viskama. ja viskaski juba 5min järel. nimelt on mingisugune mõis/loss või krt teab mis asi, mis viimati teenis oma eesmärki haiglana (praegu kinni) ja hetkel sis renoveeritakse/restaureeritakse. kuna giid rääkis juba algusest saadik valdavalt ajalugu selle hoone omanikest, viskas mul varakult üle. mis majaga aastate jooksul juhtunud, veel kuulaks, aga krt võtaks, miks peaks mind kottima 10-nete erinevate omanike vahetus.
nisis istun hetkel sin mingi iidse apteegi kõrval bowlingu ees, kriban mõttetust ja libistan alexandrit (saku tarbimiskohad olid labased ja WiFi'ta).
enda avastuseks olen unustanud täielikult haapsalu "sisu". ma pean silmas majade asukohad, majad ise - no mul on tunne, nagu polekski sin kunagi käinud. isegi se kaubamaja, mille läheduses mu vanatädi kunagi elas ja keda ma tatikast peast suht tihti (suiti 1-2x emaga koos) külastasin, ei hakanud mu silma, kuigi miisu sõnul sõitsime sest mööda :P
oot, siit ta tuleb nüd. eksta vast kribab sest ise pikemalt.
proosit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment