Kannatused täpsuse nimel

Tibiblogid, mu arm! Ühest sellisest leidsin uudse käsitluse täpsusest.

Et kindlustada õigeks ajaks kooli jõudmine, keerasin ma 2 oma toas asuvatest kelladest 10 minutit ette. Kolmanda kella (mis on juba ennemuistsest ajast 5 minutit taga), jätsin nii nagu ta oli. Telefonikella panin igaks juhuks 5 minutit ette.

Selline meetod õige aja väljaselgitamiseks hoiab kahtlemata vaimu terava. Aga lõpuks läheb vist siiski raskeks, sest paar lõiku edasi kõlab tekst nii:

Tegelikult pole aga nagunii vahet, mis kell on, sest siis läheb kõik veel rohkem sassi kuna õige kell ei pruugi olla see mis minu jaoks varem oli õige kell ja siis on kõik asjad uue suhtega nihkes ja... ah ma ei tea.

Vaat nõnda on lood täpsusega.

Ja sama tütarlapse ootamatult enesekriitilised mõtted seoses autokooliga, mis tal blogi põhjal otsustades juba mõnd aega käsil on: "Sõitmine on minu jaoks alati raskena tundunud, sest esiteks ei suuda ma koondada oma tähelepanu ja teiseks ei ole mulle antud võimet piisavalt mõelda."